"Kas teie oletegi see loomakaitsja televiisorist?"
"Mõned korrad olen seal tõesti olnud."
"Ma olen teie lugusid ikka vaadanud. Tegelikult need on nii jubedad lood, et ma sulen lausa silmad, aga kuulan ikka. On ikka inimesi siin ilmas. Ja see mutt, kes oma koera lohistas. Issand, ma läksin kohe väga tigedaks, aga pärast nutsin. Kole kahju oli koerast."
"Paljud olid väga tigedad ja oleksid sellele prouale kallale läinud ning maja juurde koguneti. Sellepärast pidi ka veidi äkilisemalt tegutsema."
"Ja-jaa seda ma usun, aga miks teie käsi on sidemes? Kas juhtus midagi?"
"Ei midagi erilist, päästsin ühte rähni ja see kukkus toksima", üritasin villast visata. Memmekesel läksid silmad suureks nagu tõllarattad:
"No kuidas te siis ei tea? Rähnidega tuleb ikka ettevaatlik olla! Aga nüüd olete tulevikus targem!"
