"Dziiisa kraist! Perenaine on omadega täitsa sassi läinud, et magada ei lase!", toriseb Hallike voodi kõrval lesides. Tegelikult oli kõik muidugi vastupidi ja hoopis Hallike hakkas teisi üles ajama.
"Mida te magate loodrid!? Kukk juba kires!"
Karme klõpsutas varajasest ärkajast ka pildi:
"Mingi "märg nina" arvab, et mina peaks ka üles tõusma!"
Tegelikult võibki Hallikesele nüüd hoopis VARI nimeks panna, sest Karmet ta varjuna saadab. Karme läheb õue, Hallike ka. Karme läheb tuppa magama, Hallike ka! Karme hakkab köögis süüa tegema, Hallike ka!
"Tont seda teab, mis ta peas toimub, aga juba kolm päeva on ta kõikjal mu kannul!", laiutab Karme käsi. Karmega on meil üsna tihe suhtlus Hallikese teemadel ja hilisõhtul potsatas mu postkasti taas sõnum:
"Hull Heiki! Ma ei tea kas su süda on suur nagu laeva litsil või kõva nagu kivi, aga vaatasin just üle kõik meedias olnud videod Pallikesest ja nüüd vaatan oma voodis(!!!!) magavat Palli ning löristan nutta .............."
Jah tõesti, see "kahe elu" vahe on ikka totaalne ning Hallikese kannatustele mõtlemine paneb täna ka nii mõnegi teise õrnema hinge vesistama.
"Aga homme on juba parem päev", kirjutas Karme lõpetuseks.
"Muidugi on täna parem päev ja mingu meil kõigil hästi", soovin nagu ühele suure südamega vanale laevalibule kohane!
"Muidugi on täna parem päev ja mingu meil kõigil hästi", soovin nagu ühele suure südamega vanale laevalibule kohane!
