Ma reeglina kommentaariumides sõna ei võta ja tõttöelda ma ei loegi neid. Ei ole lihtsalt aega ega närvi ka. Täna tegin aga erandi, sest mul paluti reageerida. Härra Põlluaasal on õigus, et nad olid sel momendil üksi. Samas polnud ei minul ega Eestimaa Loomakaitse Liidul õrna aimu, et esitatakse taoline ettepanek, mida kindlalt toetanud oleksime. Teinekord kutsugu punti! Lihtne!
Tegelikult tegelesime me selle asjaga juba viis aastat tagasi. Seetõttu eirasin ka enda poolt endale kehtestatud reeglit ja vastasin kommentaarile üsna põhjalikult.
"Tere lugupeetavad ja vastab tõele, et loomaõiguslased pole sel teemal sõna võtnud. Loomakaitsjad aga küll ja kuna paljud ei tee neil gruppidel vahet, siis kulub ehk väike selgitus ära. Tundub, et see teema on tõesti tabu, sest ma ei leidnud enam ühtki artiklit, mis viitaksid juba 2012 aastal Eestimaa Loomakaitse Liidu poolt tehtud ettepanekule vastav tapmisviis keelustada. Loodetavasti pole ma paranoiline, aga toona olid need netis minu mäletamist mööda igatahes olemas ja Põllumajandusminsteerium eesotsas minister Seedriga oli selle seadusemuudatuse poolt.
Toimusid täiesti mõttetud ümarlauad teiste uskumuste esindajatega, aga me jäime endale kindlaks - ei mingit võõramaist tapmiskultuuri! Kasu sellest polnud ja Siseministeerium Kiisleri juhtimisel laskis hea ettepaneku põhja!
Ka Eesti Loomakaitse Selts osales ümarlaual ja toetas meie ettepanekut religoosne tapmine üheselt keelustada.
Mis puudutab kahepalgelisust, siis on see nüüd küll esimene kord kui mind selles süüdistatakse. Olen kes ma olen, aga mitte valetaja või pugeja või vassija ning sel teemal on sõna võetud küll ja küll. Mõned näited on siin:
Mis puudutab kahepalgelisust, siis on see nüüd küll esimene kord kui mind selles süüdistatakse. Olen kes ma olen, aga mitte valetaja või pugeja või vassija ning sel teemal on sõna võetud küll ja küll. Mõned näited on siin:
http://www.ohtuleht.ee/703244/loomakaitse-taunib-moslemi-kombel-lammaste-tapmist
http://loomakaitse.eu/kosserliha-on-taiesti-saadaval-vta-ei-tea-aga-sellest-ood-ega-mutsi/
http://loomakaitse.eu/soovite-halal-liha-aga-palun-ja-tule-tapa-kasvoi-oma-kaega-lambukeaa/
Lisan ka meie 2012 aasta seisukoha, mille esitasime lootuses olukorda muuta Riigikogu liikmele Ester Tuiksoole. Ka sellest paraku abi polnud ja julm tapmisviis sai Eesti elu igapäevaseks osaks.
Lp Ester Tuiksoo
Meie 20.09. 2012. a.
Ester.Tuiksoo@riigikogu.ee
Eestimaa Loomakaitse Liidu seisukoht seoses põllumajandusloomade religioosse hukkamise regulatsiooniga
Põllumajandusministeerium on edastanud Eestimaa Loomakaitse Liidule (ELL) loomakaitseseaduse muutmise eelnõu religioosset tapmist puudutavas osas. ELL on oma seisukohta eelnõu osas avaldanud Põllumajandusministeeriumile nii kirjalikult kui ka suuliselt, osaledes vastaval ümarlaual.
Käesolevaga esitab ELL oma seisukoha ka Riigikogu liikmele Ester Tuiksoole (nimetatud seisukoha on ELL edastanud ka Põllumajandusministeeriumile).
ELL teatab, et ei ole jätkuvalt nõus nii kehtiva loomakaitseseaduse regulatsiooniga kui ka kavandatavate muudatustega religioosse tapmise osas, kus lubatakse looma tapmine eelneva uimastamiseta. Nimelt lubab nii kehtiv seadus kui kavandatav muudatus looma uimastada viivitamata pärast surmava lõike tegemist. Muudatusele lisatud seletuskirja kohaselt ei pea looma uimastamine toimuma kohe pärast lõiget. Looma uimastamise tegelik aeg pärast lõiget sõltub usulise ühenduse religioossest traditsioonist. Nagu näitab Hollandi praktika, ei tohiks see olla pikem kui 40 sekundit.
ELL põhjendab oma mittenõustumist alljärgnevaga.
EL õigusaktid ei luba loomade tapmist ilma uimastamata, kuid võimaldavad teha erandeid religioossetel eesmärkidel loomade hukkamisele. Seejuures on EL õigusaktide kohaselt liikmesriikidel õigus kehtestada loomade religioosse hukkamise osas ka rangemad siseriiklikud meetmed.
Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 9 on sätestatud igaühe õigus mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadusele. See õigus kätkeb vabadust muuta oma usku või veendumusi, samuti vabadust kuulutada oma usku või veendumusi nii üksi kui koos teistega, avalikult või eraviisiliselt kultuse, õpetamise, tava ja kombetalituse kaudu. Seejuures võib vabadust kuulutada oma usku või veendumusi piirata üksnes seaduses ettenähtud kitsendustega ja kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ühiskondliku turvalisuse huvides, avaliku korra, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.
Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 40 kohaselt on igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust.
Kuigi ELL toetab õigust usuvabadusele, siis loomade heaolu reguleerivad sätted peaksid kehtima eranditult kõigile ning loomade heaolu tagamata jätmine ning kannatuste tekitamine ehk erandi lubamine religioossetel kaalutlustel ei ole põhjendatud. ELL hinnangul tuleb usuvabadust piirata olukorras, kus usuvabaduse kuulutamiseks või usutalituse täitmisega kaasneb elusolenditele välditavate kannatuste tekitamine ning seega toetab ELL loomade religioossel eesmärgil hukkamise keelustamist või vähemalt loomade uimastamata hukkamise keelustamist.
ELL esitab järgmised argumendid oma seisukoha põhjenduseks:
1. Uusimate teadusandmete kohaselt võib eelneva uimastamiseta tapmisel tapetava looma teadvus säilida isegi kuni viie minuti jooksul ja seeläbi tunneb ta valu, vaimseid ning füüsilisi kannatusi (vastavale on viidanud ka Põllumajandusministeerium oma seletuskirjas). Mitmed uuringud on tõestanud, et hukkamine eelneva uimastamisega on inimlikum ning loomale vähem kannatusi tekitav.
2. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ning Eesti Vabariigi Põhiseadus lubavad usuvabadust piirata, kui see on vajalik muuhulgas kõlbluse kaitseks.
3. Euroopa Nõukogu määruse (EÜ) nr 1099/2009 loomade kaitse kohta surmamisel (ELT L 303, 18.11.2009, lk 1-30) (edaspidi määrus nr 1099/2009; jõustub jaanuaris 2013), artikli 4 lõike 4 kohaselt võib põllumajanduslooma tapmist ilma eelneva uimastamata läbi viia ainult tapamajas. Eestis on seni tapamajades püütud vältida olukorda loomade uimastamata hukkamiseks impordiks ehk teiste riikide kodanike usust tingitud vajaduste tarbeks. Vastav lähenemine on igati õigustatud ning põhjendatud. Eesti ei pea olema riigiks, kus loomadele põhjustatakse valu ja kannatusi üksnes teiste riikide kodanike usuliste vajaduste rahuldamise eesmärgil olukorras, kus kodanikele kehtivad eranditult sätted, mis lubavad loomi hukata üksnes eelneva uimastamisega.
4. Euroopa Nõukogu määruse (EÜ) nr 1099/2009 artikli 26 lg 2 alusel võib liikmesriik kehtestada religioossele hukkamisele rangemad siseriiklikud meetmed.
5. Mitmetes riikides (Island, Rootsi, Norra, Šveits, samuti Uus-Meremaa, va kanad) on keelustatud loomade hukkamine religioossel eesmärgil või ilma uimastamata. Eesti juudi kogukond on kõigest 0,1% kogu rahvastikust (ca 1000 juuti). Seejuures riikides, kus religioosne tapmine (looma eelneva uimastamiseta) on keelatud, moodustavad juudi kogukonnad oluliselt suurema osa rahvastikust kui Eestis.
Viimased meediakajastused viitavad, et Holland on teinud kokkulepped usuühendustega ja tapamajadega, mille kohaselt on religioosne hukkamine eelneva uimastamiseta lubatud (tingimusel, et 40 sekundit peale kõri läbi lõikamist tuleb loom uimastada –http://www.virtualjerusalem.com/judaism.php?Itemid=7119; http://www.bbc.co.uk/news/uk-politics-18187137). Hoolimata Hollandis tehtud kokkuleppest on siiski mitmes teises riigis loomade religioosne hukkamine keelatud.
ELL hinnangul ei ole ainuüksi Hollandis tehtud kokkulepe argumendiks vastavate järelandmiste tegemiseks Eestis, kus juudi kogukond on väga väike ning uimastamata tapetud loomade liha on Eestisse imporditud piisavalt täitmaks usukogukondade vajadusi. Lisaks ei ole põhjendatud üksnes usulistel kaalutlustel teatud isikutele erandi tegemine loomade heaolu puudutavate õigusaktide eiramiseks olukorras, kus kõik teised vastavaid õigusakte peavad järgima.
Eeltoodust tulenevalt palub Eestimaa Loomakaitse Liit loomakaitseseaduse muutmisel põllumajandusloomade tapmist ja hukkamist puudutava osas keelustada loomade tapmine religioossel eesmärgil või alternatiivselt kehtestada nõuded, mis võimaldavad loomi hukata rangelt üksnes eelneva uimastamisega tapamajades.
Mis puudutab aga karusloomakasvandusi, siis olen jätkuvalt nende vastu. Mulle sobib kui nahk tuuakse metsast vabalt elavalt loomalt. Täna viskavad jahimehed isegi põdranahad minema, rebastest, kährikutest jt rääkimata. Arulage raiskamine! Ei muud. See on aga hoopis teine teema, aga ka need seisukohad olen ma ammuilma välja öelnud.
Lisan ka meie 2012 aasta seisukoha, mille esitasime lootuses olukorda muuta Riigikogu liikmele Ester Tuiksoole. Ka sellest paraku abi polnud ja julm tapmisviis sai Eesti elu igapäevaseks osaks.
Lp Ester Tuiksoo
Meie 20.09. 2012. a.
Ester.Tuiksoo@riigikogu.ee
Eestimaa Loomakaitse Liidu seisukoht seoses põllumajandusloomade religioosse hukkamise regulatsiooniga
Põllumajandusministeerium on edastanud Eestimaa Loomakaitse Liidule (ELL) loomakaitseseaduse muutmise eelnõu religioosset tapmist puudutavas osas. ELL on oma seisukohta eelnõu osas avaldanud Põllumajandusministeeriumile nii kirjalikult kui ka suuliselt, osaledes vastaval ümarlaual.
Käesolevaga esitab ELL oma seisukoha ka Riigikogu liikmele Ester Tuiksoole (nimetatud seisukoha on ELL edastanud ka Põllumajandusministeeriumile).
ELL teatab, et ei ole jätkuvalt nõus nii kehtiva loomakaitseseaduse regulatsiooniga kui ka kavandatavate muudatustega religioosse tapmise osas, kus lubatakse looma tapmine eelneva uimastamiseta. Nimelt lubab nii kehtiv seadus kui kavandatav muudatus looma uimastada viivitamata pärast surmava lõike tegemist. Muudatusele lisatud seletuskirja kohaselt ei pea looma uimastamine toimuma kohe pärast lõiget. Looma uimastamise tegelik aeg pärast lõiget sõltub usulise ühenduse religioossest traditsioonist. Nagu näitab Hollandi praktika, ei tohiks see olla pikem kui 40 sekundit.
ELL põhjendab oma mittenõustumist alljärgnevaga.
EL õigusaktid ei luba loomade tapmist ilma uimastamata, kuid võimaldavad teha erandeid religioossetel eesmärkidel loomade hukkamisele. Seejuures on EL õigusaktide kohaselt liikmesriikidel õigus kehtestada loomade religioosse hukkamise osas ka rangemad siseriiklikud meetmed.
Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 9 on sätestatud igaühe õigus mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadusele. See õigus kätkeb vabadust muuta oma usku või veendumusi, samuti vabadust kuulutada oma usku või veendumusi nii üksi kui koos teistega, avalikult või eraviisiliselt kultuse, õpetamise, tava ja kombetalituse kaudu. Seejuures võib vabadust kuulutada oma usku või veendumusi piirata üksnes seaduses ettenähtud kitsendustega ja kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ühiskondliku turvalisuse huvides, avaliku korra, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.
Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 40 kohaselt on igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust.
Kuigi ELL toetab õigust usuvabadusele, siis loomade heaolu reguleerivad sätted peaksid kehtima eranditult kõigile ning loomade heaolu tagamata jätmine ning kannatuste tekitamine ehk erandi lubamine religioossetel kaalutlustel ei ole põhjendatud. ELL hinnangul tuleb usuvabadust piirata olukorras, kus usuvabaduse kuulutamiseks või usutalituse täitmisega kaasneb elusolenditele välditavate kannatuste tekitamine ning seega toetab ELL loomade religioossel eesmärgil hukkamise keelustamist või vähemalt loomade uimastamata hukkamise keelustamist.
ELL esitab järgmised argumendid oma seisukoha põhjenduseks:
1. Uusimate teadusandmete kohaselt võib eelneva uimastamiseta tapmisel tapetava looma teadvus säilida isegi kuni viie minuti jooksul ja seeläbi tunneb ta valu, vaimseid ning füüsilisi kannatusi (vastavale on viidanud ka Põllumajandusministeerium oma seletuskirjas). Mitmed uuringud on tõestanud, et hukkamine eelneva uimastamisega on inimlikum ning loomale vähem kannatusi tekitav.
2. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ning Eesti Vabariigi Põhiseadus lubavad usuvabadust piirata, kui see on vajalik muuhulgas kõlbluse kaitseks.
3. Euroopa Nõukogu määruse (EÜ) nr 1099/2009 loomade kaitse kohta surmamisel (ELT L 303, 18.11.2009, lk 1-30) (edaspidi määrus nr 1099/2009; jõustub jaanuaris 2013), artikli 4 lõike 4 kohaselt võib põllumajanduslooma tapmist ilma eelneva uimastamata läbi viia ainult tapamajas. Eestis on seni tapamajades püütud vältida olukorda loomade uimastamata hukkamiseks impordiks ehk teiste riikide kodanike usust tingitud vajaduste tarbeks. Vastav lähenemine on igati õigustatud ning põhjendatud. Eesti ei pea olema riigiks, kus loomadele põhjustatakse valu ja kannatusi üksnes teiste riikide kodanike usuliste vajaduste rahuldamise eesmärgil olukorras, kus kodanikele kehtivad eranditult sätted, mis lubavad loomi hukata üksnes eelneva uimastamisega.
4. Euroopa Nõukogu määruse (EÜ) nr 1099/2009 artikli 26 lg 2 alusel võib liikmesriik kehtestada religioossele hukkamisele rangemad siseriiklikud meetmed.
5. Mitmetes riikides (Island, Rootsi, Norra, Šveits, samuti Uus-Meremaa, va kanad) on keelustatud loomade hukkamine religioossel eesmärgil või ilma uimastamata. Eesti juudi kogukond on kõigest 0,1% kogu rahvastikust (ca 1000 juuti). Seejuures riikides, kus religioosne tapmine (looma eelneva uimastamiseta) on keelatud, moodustavad juudi kogukonnad oluliselt suurema osa rahvastikust kui Eestis.
Viimased meediakajastused viitavad, et Holland on teinud kokkulepped usuühendustega ja tapamajadega, mille kohaselt on religioosne hukkamine eelneva uimastamiseta lubatud (tingimusel, et 40 sekundit peale kõri läbi lõikamist tuleb loom uimastada –http://www.virtualjerusalem.com/judaism.php?Itemid=7119; http://www.bbc.co.uk/news/uk-politics-18187137). Hoolimata Hollandis tehtud kokkuleppest on siiski mitmes teises riigis loomade religioosne hukkamine keelatud.
ELL hinnangul ei ole ainuüksi Hollandis tehtud kokkulepe argumendiks vastavate järelandmiste tegemiseks Eestis, kus juudi kogukond on väga väike ning uimastamata tapetud loomade liha on Eestisse imporditud piisavalt täitmaks usukogukondade vajadusi. Lisaks ei ole põhjendatud üksnes usulistel kaalutlustel teatud isikutele erandi tegemine loomade heaolu puudutavate õigusaktide eiramiseks olukorras, kus kõik teised vastavaid õigusakte peavad järgima.
Eeltoodust tulenevalt palub Eestimaa Loomakaitse Liit loomakaitseseaduse muutmisel põllumajandusloomade tapmist ja hukkamist puudutava osas keelustada loomade tapmine religioossel eesmärgil või alternatiivselt kehtestada nõuded, mis võimaldavad loomi hukata rangelt üksnes eelneva uimastamisega tapamajades.
Mis puudutab aga karusloomakasvandusi, siis olen jätkuvalt nende vastu. Mulle sobib kui nahk tuuakse metsast vabalt elavalt loomalt. Täna viskavad jahimehed isegi põdranahad minema, rebastest, kährikutest jt rääkimata. Arulage raiskamine! Ei muud. See on aga hoopis teine teema, aga ka need seisukohad olen ma ammuilma välja öelnud.