27 mai 2017

„Hallike, Pallike või hoopis Kallike?“

„Talle tuleb kindlasti uus nimi panna, et ta ei mäletaks enam seda vastikut elu ja perenaist! Milline nimi aga panna?“, arutlesid Lehtse lapsed isekeskis.

Mina ise pakuks, et „Pallike“ on praegu väga sobiv arvestades nelja aasta ja kaheksa kuu vanuse daame kehakaalu. Hiljem, pärast bikiininivormi saavutamist võiks aga nimi muutuda juba „Kallikeseks.“ Ma usun, et see ajaks koera kõige vähem segadusse, sest hääldus ta kõrva jaoks oleks ju peaaegu sama ning nii saaks ka laste suur-suur palve täidetud.


Lehtse-Hallike on praegu raudpoltkindlalt kõige kuulsam Maarjamaa koer, kelle kurvale saatusele on kaasaelajaid Soomes, Rootsis, Inglis- ja Saksamaal ning isegi Austraalias. Täna hommikul potsatas mu postkasti aga kiri ka Kanadast. Vägev!



Pean tunnistama, et kümne aasta jooksul pole vast ühegi teise looma pärast nii palju muret tuntud. Ainuüksi minu Facebooki lehel olevaid mobiilivideosid on vaadatud tänahommikuse seisuga müstilised 719 059 korda!


Hallike või Kallike ei tea aga sellest suminast, mis teda 
ümbritseb suurt midagi ja kohaneb ühes Albu valla talus. Esimestel päevadel suutis ta tähelepanu pälvida vaid pere kaheksa aastane kuldne retriiver. Ülejäänud loomad ja pererahvas, jätsid teda absoluutselt külmaks.

Paari päeva möödudes olukord aga muutus ning kindlasti on selles oma osa ka peretütardel, kes võimalikult palju aega just Hallikese seltsis veedavad. Vaene koer tegelikult inimest natukene pelgab ja võpatab kui kiiremalt liigutada. See on kindel märk sellest, et "tousid" mööda turja on ta ikka saanud. Aga õnneks on see periood tema elus nüüd möödas ja perekond Reiljanid annavad parima, et koer jälle inimest usaldama hakkaks. Ometigi on perenaine Karme väheke mures:

„Ma süstin teda ja see talle ei meeldi. Lisaks vihkab ta ka kõrvade puhastamist kuid seda peab tegema, sest seal lausa kihises välja lesta ja saepuru!!! Nii see usaldus siis käibki üles-alla ja pärast vajalikke protseduure ta mind enam sõbraks ei pea!“

Tõsi ta on ja mindki laskis ta nüüd juba päris lähedale ega peljanud nagu esimesel korral. Pärast süstimist oli aga pidu läbi ja ta puges kuudi taha peitu. Midagi pole parata, aga ilma valuvaigistita ta praegu veel hakkama ei saa ja see aeg tuleb lihtsalt üle elada.

Olgu veel mainitud, et suuri tervisehädasid arstid õnneks ei leidnud ja kasvajat ilmselt pole. Liigestega tegeleme edasi siis kui kaalu veidikene maha saame ja küll ma annan sellest teile ka teada. Kaalulangetamisega läheb mõistagi pikalt ja kui me aastaga 10-15 kilo suudame maha raputada, siis on ka see juba väärt tulemus.

Hallikese igas naises kadedusttekitav rinnapartii sai põhjalikult läbi uuritud ja kasvajat seal ilmselt pole. Küll aga on aga kõhualusel lohistamisest tingituid marrastused. Lisaks on ka voldivahed hauduma läinud, aga nende hooldamine pole raketiteadus ning salenedes ja liikudes peaks kaduma ka see mure.

Kindlasti küsite, mis on saanud tema perenaisest. Ei mina tea ega peagi teadma ja see on rohkem sotsiaaltöötaja ja valla peavalu. Nii palju võin öelda, et asi kiskus vahepeal ikka täiesti ajuvabaks hüsteeriaks, sest prouat nähti korraga kõikjal. Lisaks üritati rahvast taas tagajalgedele ajada väidetega, et tal olla juba uus koer! Milleks sellist jama ajada ja küllap soovisid selle ajajad nüüd juba küll lihtsalt tähelepanu pälvida. 

Naabritega on kokkulepe, et nii kui uus koer peaks ilmuma, siis nad kohe mulle ka teatavad, mitte ei hakka enam jokutama kuniks on väga hilja. Niipalju vast siiski vastab tõele, et prouat olla nähtud Rakveres ja Helsingis. Väidetavalt eile Soomest naastes oodanud teda sadamas tollitöötajad ja pollarid ning ää ta viidudki. Kas ta jauras laevas või milles asi, seda ma ei tea. Ka ei pane ma pead panti, et tegu pole järjekordse ülespuhutud külajutuga.

Tänud kõikidele headele inimestele toetamast ja elage ikka kaasa. Aga milline nimi siis teile ikkagi kõige rohkem meeldiks? Kas Hallike, Pallike või Kallike?