„Kindlasti andke teada loomi piinanud inimestest. Eesti riik suhtub väga tõsiselt loomade vastu suunatud kuritegudesse, sest valu ja piina ei tohi kannatada ükski elushing!
Lisaks näitab maailma kogemus, et varem või hiljem tõstavad loomapiinajad oma käe juba inimese vastu! Julmust ei saa tolereerida! Sestap palun tungivalt alati taolistest kuritegudest teada anda!“
Rahvale saadetud signaal tundub ilus ja nii nagu peakski ühes arenenud riigis asjad käima. Samas poleks ka mõeldav, et tõe, õiguse ning turvalisuse eest seisjad räägiksid nii:
„Kuulge loomapeded! Kaduge pe..se oma peni- või kassijamaga! Meil pole aega neid keisse uurida ja hää kui me mõrtsukid ja vägistajad kinnimajja suudame selle armetu palga eest saata. Meie prioriteet on tänaval radariga passida ja trahve koguda. Mootorrattureid rammida ka!
Rahvale saadetud signaal tundub ilus ja nii nagu peakski ühes arenenud riigis asjad käima. Samas poleks ka mõeldav, et tõe, õiguse ning turvalisuse eest seisjad räägiksid nii:
„Kuulge loomapeded! Kaduge pe..se oma peni- või kassijamaga! Meil pole aega neid keisse uurida ja hää kui me mõrtsukid ja vägistajad kinnimajja suudame selle armetu palga eest saata. Meie prioriteet on tänaval radariga passida ja trahve koguda. Mootorrattureid rammida ka!
Ärge tüüdake meid tühiasjadega - noh löödi koer maha ja mis siis? Võtke varjupaigast uus! Teil pole mõtet üldse avaldust kirjutada, sest me ei hakka sellega nagunii korralikult tegelema. Ärge raisake me aega, sest me peame ju teie nõmedatele kirjadele vastama ja seetõttu jääb riigikaukasse märkimisväärne summa laekumata! Saite aru? Minge võtke varjupaigast uus koer või kass kui te ilma nendeta elada ei suuda, aga jätke meid rahule!“
Meie Loomakaitse Liidus oleme aga parajad tüütused ja põmmpead ning saadame politseile lolli järjekindlusega avaldusi. Ükskord peavad ka nemad loomadega seotud kuritegusid lahendama hakkama või siis kuulutagu täna kehtiv üsna deklaratiivne loomakaitseseadus ja karistusseadustiku vastavad paragrahvid kehtetuks.
Kui ma saan politseid ja prokuraatuuri kiita, siis seda ma ka teen. Näiteks järgmisel kuul jõuab kohtusse Pärnumaal hobust näljutanud noore naise lugu. Muide, VTA rikkumist ei tuvastanud, aga politsei võttis asja tõsiselt ning nüüd on kõik juba kohtuniku teha, kas ta lähtub faktidest ja hobuse tervislikust seisundist või usub loomapiinaja pisaraid ja hädavalet. Elame-näeme!
Antud juhul ei saa ma aga kuidagi riigiametnikke kiita. Ma ei hakka ka laitma ega kiruma, aga lugege ise ja mõelge kaasa ning enamasti nii need asjad just siin Eesti riiki kandvas külakeses algavad ja lõppevad:
AVALDUS KRIMINAALMENETLUSE ALGATAMISEKS SEOSES KOERA VÄÄRKOHTLEMISEGA JÕGEVAMAAL
Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) poole pöördus XXX, (teataja palub oma turvalisuse tagamiseks jätta tema isiku anonüümseks) ning teatas, et Demi-Rainer XXX (elukoht Jõgevamaa Saare vald Voore X-X on kodus koer, keda omanik pidevalt peksab. ELL andmetel on Demi-Rainer XXX määratud ka varasemalt karistus looma julma kohtlemise eest (07.01.2016 kohtuotsus lisatud käesolevale avaldusele).
Loomakaitseseaduse (LoKS) § 4 lg 1 kohaselt on looma suhtes lubamatu tegu looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast. Karistusseadustiku § 264 võimaldab loomapidajat looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest vastutusele võtta ka kriminaalkorras, sealhulgas kui lubamatu tegu on toime pandud julmal viisil ja/või avalikus kohas. ELL hinnangul on koera korduv peksmine ilmselgelt looma julm kohtlemine KarS § 264 mõttes.
Eeltoodu alusel palub ELL politseil algatada KarS § 264 alusel kriminaalmenetluse Demi-Rainer XXX vastutusele võtmiseks. Arvestades, et isik takistamatult peksab oma koera, palub ELL kohaldada loomakaitseseaduse §-i 64 ning võtta koera koostöös kohaliku omavalitsusega omanikult ära, kuna koera jätmine omanikule ohustab tema tervist ja elu.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
TEATIS KRIMINAALMENETLUSE ALUSTAMATA JÄTMISE KOHTA
Politsei-ja Piirivalveameti dokumendiregistris 2.1-3/xxx all on 11.o4.2o17.a registreeritud Teie avaldus kriminaalmenetluse algatamiseks seoses koera peksmise sündmusega.
Teate sisu:
Avaldusest selguvad asjaolud, et Eesti Loomakaitsjate Liidu !!?? (ELL) poole pöördus
XXX, kes teatas, et Demi-Rainer XXX-l on kodus koer, keda omanik pidevalt peksab. ELL-i andmetel on Demi-Rainer XXX-le ka varasemalt kohtu poolt määratud karistus looma julma kohtlemise eest.
Avaldaja leiab, et LoKS § 4 lg 1 kohaselt on looma suhtes lubamatu tegu looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu jne seaduses nimetatud tegevused, mis ei ole tingitud looma ravimisest või hädaolukorrast.
Avaldaja palub politseil algatada KarS § 264 alusel kriminaalmenetluse Demi-Rainer XXX vastutusele võtmiseks. Samuti palub ELL kohaldada Loomakaitseseaduse §-i 64 ning võtta koostöös omavalitsusega koera takistamatult peksvalt isikult ära kuna koera jätmine omanikule ohustab tema tervist ja elu.
AVALDUSE ALUSEL KRIMINAALMENETLUST EI ALUSTATA NING SEDA JÄRGNEVATEL PÕHJUSTEL:
Vastavalt KrMS § 193 lg 1 alustatakse kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu
menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad krimaalmenetlust välistavad asjaolud. Vastavalt KrMS § 194 lg 1 on kriminaalmenetluse ajend kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kriminaalmenetluse alus kuriteotunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis.
Avalduses esitatud asjaolude alusel teatame, et KarS §-s 264 sätestatud looma julm kohtlemine eeldab kuriteokoosseisu täitmist teo toimepanija poolt looma suhtes lubamatu teo toimepanemist avalikus kohas või julmal viisil. Lubamatud teod looma suhtes on defineeritud Loomakaitseseaduse §-s 4 ja selle lõikes 1.
KarS § 264 lg 1 p-s 3 nimetatud tegu kvalifitseeriv asjaolu, julmal viisil, tähendab seaduse mõttes põhimõttelist ja erilist hoolimatust väljendavat tegevust looma tervise ja heaolu vastu, milline võib väljenduda järgmistes tegudes – looma piinamine, st loomale järjepidevas või suurt valu põhjustanud tegevustes nt looma tapmine enda või teiste lõbustamiseks, milliseid objektiivseid asjaolusid esitatud kuriteoteatest ei avaldu.
Kuna eeltoodust nähtub, et avalduses kirjeldatud sündmuste osas puudub kriminaalmenetluse alus, mistõttu tuleb kriminaalmenetlus jätta alustamata.
Lisaks on politsei külastanud sündmuse asjaolude objektiivseks selgitamiseks osutatud isiku, Demi-Rainer XXX elukohta. Objektiivselt on selgunud, et isiku elamine on korratu, samas koer toidetud, kuulas peremehe sõna ja politseiametniku peale haukus.
Avaldusest selguvad asjaolud, et Eesti Loomakaitsjate Liidu !!?? (ELL) poole pöördus
XXX, kes teatas, et Demi-Rainer XXX-l on kodus koer, keda omanik pidevalt peksab. ELL-i andmetel on Demi-Rainer XXX-le ka varasemalt kohtu poolt määratud karistus looma julma kohtlemise eest.
Avaldaja leiab, et LoKS § 4 lg 1 kohaselt on looma suhtes lubamatu tegu looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu jne seaduses nimetatud tegevused, mis ei ole tingitud looma ravimisest või hädaolukorrast.
Avaldaja palub politseil algatada KarS § 264 alusel kriminaalmenetluse Demi-Rainer XXX vastutusele võtmiseks. Samuti palub ELL kohaldada Loomakaitseseaduse §-i 64 ning võtta koostöös omavalitsusega koera takistamatult peksvalt isikult ära kuna koera jätmine omanikule ohustab tema tervist ja elu.
AVALDUSE ALUSEL KRIMINAALMENETLUST EI ALUSTATA NING SEDA JÄRGNEVATEL PÕHJUSTEL:
Vastavalt KrMS § 193 lg 1 alustatakse kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu
menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad krimaalmenetlust välistavad asjaolud. Vastavalt KrMS § 194 lg 1 on kriminaalmenetluse ajend kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kriminaalmenetluse alus kuriteotunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis.
Avalduses esitatud asjaolude alusel teatame, et KarS §-s 264 sätestatud looma julm kohtlemine eeldab kuriteokoosseisu täitmist teo toimepanija poolt looma suhtes lubamatu teo toimepanemist avalikus kohas või julmal viisil. Lubamatud teod looma suhtes on defineeritud Loomakaitseseaduse §-s 4 ja selle lõikes 1.
KarS § 264 lg 1 p-s 3 nimetatud tegu kvalifitseeriv asjaolu, julmal viisil, tähendab seaduse mõttes põhimõttelist ja erilist hoolimatust väljendavat tegevust looma tervise ja heaolu vastu, milline võib väljenduda järgmistes tegudes – looma piinamine, st loomale järjepidevas või suurt valu põhjustanud tegevustes nt looma tapmine enda või teiste lõbustamiseks, milliseid objektiivseid asjaolusid esitatud kuriteoteatest ei avaldu.
Kuna eeltoodust nähtub, et avalduses kirjeldatud sündmuste osas puudub kriminaalmenetluse alus, mistõttu tuleb kriminaalmenetlus jätta alustamata.
Lisaks on politsei külastanud sündmuse asjaolude objektiivseks selgitamiseks osutatud isiku, Demi-Rainer XXX elukohta. Objektiivselt on selgunud, et isiku elamine on korratu, samas koer toidetud, kuulas peremehe sõna ja politseiametniku peale haukus.
Politseiametnikule oli selge, et koer peremeest ei karda ja hoidis tema ligi. Oli selge, et koeraga oli eelnevalt jalutamas käidud ning peremees eitas koera võimalikku löömist või peksmist. Eelnevast selgub, et objektiivseid tunnuseid koera võimaliku väärkohtlemise kohta avaldunud ei ole.
Vastavalt KrMS § 199 lg 1 p 1-le ei alustata kriminaalmenetlust, kui puudub kriminaalmenetluse alus.
KrMS § lg 1 sätestatud alustel kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale on kannatanul vastavalt KrMS § 207 lg1, lg 3 õigus esitada kaebus järelvalvet teostavale prokuratuurile (Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Jõgeva osakonnale, Suur 1, Jõgeva linn, Eesti Vabariik, 48306) alates kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise saamisest 10 päeva jooksul.
Vastavalt KrMS § 198 lg-le jätta isikutele, kelle kohta on kuriteokaebus esitatud teatamata, seda avaldusest lähtuvalt isikute suhete tõttu.
Lugupidamisega, menetlustalituse juhtivuurija Tarvo Aas
Vastavalt KrMS § 199 lg 1 p 1-le ei alustata kriminaalmenetlust, kui puudub kriminaalmenetluse alus.
KrMS § lg 1 sätestatud alustel kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale on kannatanul vastavalt KrMS § 207 lg1, lg 3 õigus esitada kaebus järelvalvet teostavale prokuratuurile (Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Jõgeva osakonnale, Suur 1, Jõgeva linn, Eesti Vabariik, 48306) alates kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise saamisest 10 päeva jooksul.
Vastavalt KrMS § 198 lg-le jätta isikutele, kelle kohta on kuriteokaebus esitatud teatamata, seda avaldusest lähtuvalt isikute suhete tõttu.
Lugupidamisega, menetlustalituse juhtivuurija Tarvo Aas
Ja nüüd head lugejad, paluksin korraks Teie tähelepanu!
Üleelmisel lõigus viidati, et KANNATANUL on õigus politsei tegemata töö pärast minna prokuratuuri kituma. Tore! Aga, kes on Eesti VÄRDSEADUSE mõistes üleüldse KANNATANU? Kannatanu on loomulikult ASJA omanik Demi-Rainer XXX!!!
Ainult tema saab esitada kaebuse ja kõigil ülejäänutel, kaasaarvatud loomakaitseorganisatsioonidel KAEBEÕIGUS puudub!!!
Nii, et Demi-Rainer, mine nüüd vut-vut-vut prokuratuuri ning avalda rahulolematust politsei töö suhtes ja palu ennast vangi panna!
Jõgeva pollarid jätsid hiljuti kriminaalmenetluse algatamata ka ühe kassipeksja suhtes. Kes viitsib lugeda, siis see märkab, et TEATISED KRIMINAALMENETLUSE ALUSTAMATA JÄTMISE KOHTA on peaaegu samasuguste tekstide ja põhjendustega, ainult nimed ja asjaolud on muudetud. Huvitav, kas Jõgeva pollaritele on jagatud mingi copy/paste fail, mida loomade vastu suunatud kuritegude mitteuurimisel kasutada?
Jõgeva pollarid jätsid hiljuti kriminaalmenetluse algatamata ka ühe kassipeksja suhtes. Kes viitsib lugeda, siis see märkab, et TEATISED KRIMINAALMENETLUSE ALUSTAMATA JÄTMISE KOHTA on peaaegu samasuguste tekstide ja põhjendustega, ainult nimed ja asjaolud on muudetud. Huvitav, kas Jõgeva pollaritele on jagatud mingi copy/paste fail, mida loomade vastu suunatud kuritegude mitteuurimisel kasutada?
Mida aga Demi-Rainer eelmisel korral loomadele tegi? Ei midagi erilist kallid loomasõbrad! Täitsa tühiasi ja naljalugu, sest mees kägistas kõigest oma kaks kolmekuulist kutsikat ära! Ärge hakake nüüd hurjutama - politsei tegi sedapuhku ju oma tööd ja kohus karistas koeratapjat ka rangelt - 3 kuud tingimisi vangistust on igati karm ning õiglane karistus kahe elamata (koera)elu eest! Või olete äkki teist meelt?
Vat nii käivad lood tegelikult Eesti Vabariigis kui julmurite ohvriteks on loomad. Tegelikult on teada ju ka küllaldaselt juhtumeid, mil inimohvrid pikalt saadetakse ning pätid kõnnivad nagu õiged mehed vabaduses ringi. Mida siis veel loomadest tahta? Eks ole?
Teie aga kaevake ja andke loomade piinamisest Eestimaa Loomakaitse Liidule ikka teada – küll me siis jaurame riigivõimuga edasi. See tundub mõttetu ja lootusetu!
Nõus ja täna see on tõesti nii, aga veetilgad uuristavad pikapeale ka kivisse augu ja sellest näitest innustatuna jätkame ka meie riigiametite avaldustega pommitamist – varem või hiljem peavad nad ju aru saama, et idiootlikes seadustes esinevad vead tuleb likvideerida ning loomi tuleb ka tegelikult kaitsma hakata!