26.01.2017 saadeti Põhja prefektuuri avaldus Eestimaa Loomakaitse Liidu poolt. Avalduses märgiti, et Harjumaal Vääna lähistelt metsast leiti kaks taksikoera, kellest üks oli surnud ja teine oli nõrk. Antud sündmus registreeriti politsei ühtses infosüsteemis juhtumina nr 2317,17,000XXXX.
Seoses eeltooduga tehti päringud loomaarst Ann Mari Anupõld´le ja vesteldi Kristiina-Viivika XXX´ga. Loomaarsti sõnul oli surnud taksikoeral alatoitumine. Seoses sellega, et lahkamist ei teostatud, ei olnud võimalik öelda surma põhjust. Teisel taksikoeral tuvastati alatoitumine ja ta kannatas ka vedelikupuuduse all. Kõhu all oli tal mitu suuremat piimanäärme kasvajat.
Koerteomanikuga suheldes selgus, et vanem taksikoer oli 17-aastane ja teine 10-aastane. Seoses sellega, et K-V. XXX elab metsas, jooksid koerad vabalt ka väljas ringi ning nende kadudes ei muretsenud ta väga, sest koerad on ka varasemalt mitu päeva järjest kadunud olnud. Noorema koera kasvajatest oli koera omanik teadlik, kuid tal puudusid materiaalsed vahendid, et koerale operatsiooni võimaldada.
Tulenevalt eeltoodust ning võimalusest, et vanem koer läks ise metsa surema ning noorem koer läks temaga kaasa, puuduvad faktilised andmed, et Kristiina-Viivika XXX pani toime koerte kohtlemise julmal viisil.
Julm viis eeldab põhimõttelist ja erilist hoolimatust looma tervise ja heaolu vastu. Samuti eeldab subjektiivsest küljest nimetatud kuriteokoosseis tahtlust.Antud materjalide põhjal puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 264 lg 1 p 3 alusel seoses sellega, et ei ole tuvastatud, et koerte suhtes oleks toime pandud lubamatu tegu julmal viisil.
Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §199 lg 1 p 1 sätetele ei alustata kriminaalmenetlust, kui puudub kriminaalmenetluse alus.
KrMS § 193 lubab kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul, kui selleks on alus ja ajend ning puuduvad KrMS § 199 lg1 sätestatud asjaolud. Kriminaalmenetlus on isikute põhiõigusi äärmiselt intensiivselt riivav menetlus ja selle alustamine ei saa toimuda kergekäeliselt, vaid peab olema põhjendatud väga ulatusliku ja tõsise ühiskondlike normide rikkumisega, mis väärivad vastavalt karistusõiguslikku sekkumist.
Karistusõiguse keskseks põhimõtteks on nn nullum crimeni põhimõte, mille kohaselt saab isikut või isikuid kriminaalkorras karistada vaid juhul, kui isiku või isikute tegevus vastab karistusseadustiku eriosa süüteokoosseisule ning lubamatu on kriminaalmenetluse alustamine, kui on ilmne, et kuriteokaebuses osundatud tegevus ei ole küllaldase konkreetsusega subsumeeritav karistusseadustiku eriosa süüteokoosseisu alla.
Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes olemasolevatele materjalidele on 21.03.2017 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise materjal nr 17231700XXX.
Vastavalt KrMS §198 on uurimisasutus kohustatud kuriteoteate saamisest alates kümne päeva jooksul teatama kriminaalmenetluse alustamata jätmisest kuriteoteate esitajale ja kriminaalasja alustamata jätmisest ka isikule, kelle kohta kuriteokaebus on esitatud, välja arvatud juhul, kui seadusest tulenevalt tagatakse kuriteost teavitamise fakti konfidentsiaalsus või kui teatamata jätmine on vajalik kuriteo ärahoidmiseks.
Vastavalt KrMS §207 lg.1 ja lg.3 sätetele võib kannatanu esitada kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale Põhja Ringkonnaprokuratuurile (aadress: Tatari 39, Tallinn 10134) käesoleva teate saamisest alates kümne päeva jooksul.
Lugupidamisega, (allkirjastatud digitaalselt)
"Mis nüüd edasi saab?", pärite nüüd kindlasti. Aga mitte midagi ei saa edasi. Tegin viimase lõigu rasvaseks ja põhjusega, sest seal on viidatud edasikebamiskorrale. Panite tähele, et seal figureeris sõna "KANNATANU"? Kes on aga kannatanu antud loos?
Loomulikult hoolimatu loomaomanik on kannatanu ja ainult tema saab prokuratuuri politsei tegevusetuse peale kaevata ja enda süüdi mõistmist nõuda! Tundub jabur? Muidugi tundub jabur, sest kõigil teistel KAEBEÕIGUS puudub!
Tegelikult ma tahaksin näha neid Riigikogu ja Justiitsministeeriumi idikaid näost näkku ja lausa küsida, et mis neil viga oli kui nad taolise jama välja mõtlesid ja seaduseks vormistasid?
Eestimaa Loomakaitse Liidu aastatepikkused katsed seda jaburat või lausidiootliku kaine mõistuse vastast seadusepunkti muuta on tänaseni ebaõnnestunud! Viimati saatis Justiitsministeerium meid pikalt eelmisel aastal - polevat prioriteet ja põhjendatud.
Meie poolt tegeles selle juhtumiga Kaija Paalberg. Tema kommentaar oli ühesõnaline:
"EBAREAALNE!!!"
Vastavalt KrMS §207 lg.1 ja lg.3 sätetele võib kannatanu esitada kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale Põhja Ringkonnaprokuratuurile (aadress: Tatari 39, Tallinn 10134) käesoleva teate saamisest alates kümne päeva jooksul.
Lugupidamisega, (allkirjastatud digitaalselt)
"Mis nüüd edasi saab?", pärite nüüd kindlasti. Aga mitte midagi ei saa edasi. Tegin viimase lõigu rasvaseks ja põhjusega, sest seal on viidatud edasikebamiskorrale. Panite tähele, et seal figureeris sõna "KANNATANU"? Kes on aga kannatanu antud loos?
Loomulikult hoolimatu loomaomanik on kannatanu ja ainult tema saab prokuratuuri politsei tegevusetuse peale kaevata ja enda süüdi mõistmist nõuda! Tundub jabur? Muidugi tundub jabur, sest kõigil teistel KAEBEÕIGUS puudub!
Tegelikult ma tahaksin näha neid Riigikogu ja Justiitsministeeriumi idikaid näost näkku ja lausa küsida, et mis neil viga oli kui nad taolise jama välja mõtlesid ja seaduseks vormistasid?
Eestimaa Loomakaitse Liidu aastatepikkused katsed seda jaburat või lausidiootliku kaine mõistuse vastast seadusepunkti muuta on tänaseni ebaõnnestunud! Viimati saatis Justiitsministeerium meid pikalt eelmisel aastal - polevat prioriteet ja põhjendatud.
Meie poolt tegeles selle juhtumiga Kaija Paalberg. Tema kommentaar oli ühesõnaline:
"EBAREAALNE!!!"