„Pole vaja mingit toitu tuua. Minu koertega on kõik korras! Ärge toppige oma nina võõrastesse asjadesse ja ärge rikkuge mingite penide pärast heanaaberlikke suhteid!“
Tüdrukud olid siiski teist meelt ja nii nad täpselt nagu mina ühe hulkuva rotveileri, nemad Bimbo pärast. Eesti Loomakaitse Seltsiga liitusidki. Pille kirjutas:
„Bimbo iseloomustab tegelikult kõige paremini loomakaitse olukorda Eestis - 10 aastat tagasi astusime seltsi, et Bimbot aidata nö ametlikul moel - läbi ametlike kaebuste ja ka seltsi poolt saadetud pöördumisega.
2007 esitaski Eesti Loomakaitse Selts Bimbo olukorra ja tingimuste kontrollimiseks Veterinaar- ja Toiduametile pöördumise. Ametnikud käisid kohal, kuid kuu aega peale kaebuse laekumist, vestlesid omanikuga ja nentisid, et koeral on ussid, mistõttu on ta ka sedavõrd kõhna. Lisaks asuti mugavalt seisukohale, et tegemist on pigem naabritevahelise probleemiga. Olime kontrollimise ajaks ajaks võimaldanud Bimbole igapäevaselt toitu, mistõttu nägi ta küll parem välja, kuid siiski kõhna. Lisaks koera silmaga nähtavale alatoitumusele oli koera kuut lagunenud ja kett lühike, kuid see jäi ametnikel tähelepanuta.
Siiski, ametnike sekkumise tulemusel tundus, et olukord muutus, ka omanikud avastasid, et koera tuleb sagedamini toita ning viisime ka ise aeg-ajalt Bimbole süüa. Bimbo kosus. Ka sai ta vahest ketist lahti ja veendusime ka ise, et toitumise mõttes oli olukord parem.
2015. aasta talvel, kui Bimbo ketist lahti pääses ja naabrusesse toitu läks otsima, said teda näinud külaelanikud šoki – koer oli kõhna nagu skelett, pea suur ja keha armetu ning ta luristas hetkega talle antud toidu sisse.
Tegime jonnakalt uue kaebuse nüüd juba Eestimaa Loomakaitse Liidu poolt. Selleks ajaks oli majapidamisse toodud õnnetuseks ka teine koer – Riki, kes oli ka kõhna, kuid teda ei hoitud ketis ja tal oli võimalus süüa saada ka küla pealt.
Siis teatasid ametnikud, et koerte tingimused on nõuetekohased ning asuti seisukohale, et tegemist on vanusest tingitud kõhnusega …..
Tuletasime ametnikele selle peale meelde, et 8 aastat tagasi oli ometi olukord sama ja siis olid väidetavalt koeral ussid….. Mainisime, et õuel olev korralik kuut on meie poolt sinna viidud, kuid kahetsusväärselt kasutusele ei ole võetud. Samuti märkisime, et koera on võimalusel toitnud naabruses elavad inimesed, kui koer on ketist lahti pääsenud. Juhtisime veel kord ka tähelepanu lagunenud kuudile ja lühikesel ketile – sest kehtivatele nõuetele need kahtlemata ei vastanud.
Sellele järgnevalt teatasid ametnikud, et ettekirjutusi omanikule ei ole, ketis peetava koera liikumisala on piisav ning toas peetava koera kohta etteheiteid ei ole.“
2017. Harjumaa, Kose vald, Sae küla, Kaasiku talu. Midagi pole muutunud ja juhuslikult sinna sattunud inimest šokeeris Bimbo olukord. Vaesest koerast oli alles vaid luu ja nahk. Pille ja Piret koos emaga asusid tegutsema ja sedapuhku palju konkreetsemalt.
„Meie koeraga on kõik korras! Lõpetage meie ahistamine!“
„Ei ole kõik korras – kett on lühike, koer on nälgas ja vaadake kuuti! Seal pole kuiva kohta, kus külili visata!“
„Minge minema siit! Ametnikud on kontrollinud ja tunnistanud, et kõik on korras!“
„Kas me peame tõesti Valneri kohale kutsume?“
„Kes see Valner veel on? See „naisepeksja“ või! See mingu üldse persse, me ei karda teda!“
Aga võta näpust ja kartsid ikka küll seda „naisepeksjat“! Nii nad Bimbo loomakaitse liidule loovutasidki. Järgmisel päeval mindi Bimbole järele. Perenaine oli tööl. Peremees oli taas jummalast juua täis nagu tavaliselt ja kutsus kohale politsei:
„Appi! Need naabertalu joodikud tulid ja varastasid meie kalli koera ära! Nad ahistavad mind kogu aeg!“
Politsei kihutas tuhatnelja Teeside talusse koera tagasi nõuatama, aga mida sa ikka nõuad kui omanikud ise omast koerast loobunud olid. Bimbo oli päästetud ja teel hoiukodusse, kus tema eest suurima armastusega hoolitsema hakati. Tulemused olid nähtavad üleöö – puhtaks pestud ja korralikult süüa saav koer hakkas kosuma ja kilod lisandusid lausa kolinal. Ühesõnaga, VTA kui pädev ametkond seda koera 10 aastaga aidata ei suutnud. See peaks nüüd ka lollidele selge olema.
Kuigi Bimbo saab oma elu eelõhtul tunda armastust, hoolitsust ja täis kõhtu, siis Pille ja Piret on pettunud. Piret helistas mulle. Ta nuttis:
„Ma olen loomakaitsjana läbi kukkunud, sest ma ei suuda isegi naabri koera päästa, kes vireleb kõigest kilomeetri kaugusel! Vaene Bimbo! 17 aastat sellist piina! Ja meie arvasime, et kõik läheb paremaks! Oleksime pidanud ta kohe kasvõi ära varastama! Aga kuidas sa ikka lähed võõrale õuele? Ma ei taha seda tööd enam teha. See on nii mõttetu! Meie tegevus on nii mõttetu! Veterinaar- ja Toiduamet on mõttetuse tipp ja loomi nad nüüd küll ei aita! Ma tunnen ennast nii süüdi!“
Vat selline olukord Eestis valitsebki ja poliitikute katsed näidata meid igati arenenud Euroopa riigina, on sulaselge hämamine kui asi puudutab suhtumist loomadesse. Õnneks Pille ja Piret käega ei löönud ja vorpisid taas hunniku kaebusi, et välistada kasvõi naabrimehe uue koera võtmine. Politsei saatis meid juba pikalt.
Nüüd kaebas Loomakaitse Liit kui juba uus Bimbo omanik prokuratuuri politsei tegemata töö peale. Vastust pole veel laekunud ja küllap juba lähitulevikus vastavad, et kõik on korras ja taoline koerapidamine ongi normaalne. Eks me kaeba siis juba riigi prokuratuuri, aga ega see tulemust pruugi muuta. Milleks meile üleüldse Loomakaitseseadus kui seda ei täideta ega kontrollita? Aru ma ei saa!
17 aastane Bimbo naudib aga hoopis teistsugust elu ja võttis esimese paari nädalaga juurde ligi viis kilo! Säh sulle usse või vanusest tingitud alakaalu! Temaga käiakse jalutamas, teda silitatakse ja nunnutatakse ning tehakse teisigi asju veel, mida polnud see koer veel kunagi tunda saanud.
„Ta polnud isegi puid näinud! Kui metsa vahelt kodu poole läksime, siis ta istus lausa maha ja jäi puid vaatama. See oli nii masendav!“, kirjeldab Pille ketikoera kurba saatust. Mnjah, 17 aastat viie ruutmeetri peal, tühi kõht, ei ühtegi head sõna ega silitust ...
Minge persse Dombergid! Milleks teile üldse loomad kui te ei hooli! Minge persse Harjumaa vaterinaarkeskuse loomakaitse spetsialistid! Teie oletegi oma suhtumise ja hoolimatusega kõige suuremad loomavihkajad siin maamuna peal! Minge parem Selverisse kärusid lükkama ja vabastage oma toolid inimeste tarbeks, kes ka loomadest tegelikult hoolivad! Närvi ajate!
Ja nüüd laotan Teie ette head lugejad talumatult igava ja absluutselt mõttetu ametliku kirjavahetuse. See siis aastal 2008 perekond Dombergidele ELS-i poolt saadetud kiri, mis sai ajendatud sellest, et 2007. aastal kui VTA käis, siis leiti et koeral on ussid ja olgu meie üldse vakka! No siis mõtlesimegi, et proovime ka kirjaga märku anda neile, et silm peal nende koerte pidamisel ...
28. august 2008
Lp. Kalle Domberg
Lemmiklooma pidamisest
Eesti Loomakaitse Selts (ELS) pöördub Teie poole seoses ELS-le laekunud kaebusega. Kaebuse kohaselt kannatavad Teie koerad alatoitumuse ja sellest tingitud tervisehäirete tõttu. Samuti ei vasta koerte kuudid ja keti pikkused 01.01.2009 jõustuvale lemmikloomade pidamise määrusele. Eesti Loomakaitse Selts peab vajalikuks tutvustada Teile loomakaitseseaduses sätestatud loomapidamisnõudeid.
Ja nii edasi 2 lehekülge soovitusi ja targutamist ......................
Eesti Loomakaitse Selts palub Teil loomaomanikuna järgida seaduses sätestatud loomapidamisnõudeid. Kui Teile jäi midagi ebaselgeks või arusaamatuks, võite lisainfo saamiseks pöörduda Eesti Loomakaitse Seltsi poole (e-post info@loomakaitse.ee, infotelefon 52 67 117).
Loomasõbralikult, Evelyn Valtin
Eesti Loomakaitse Selts
26. jaanuar 2015
Sent: Monday, January 26, 2015 3:32 PM
To: Laine Jaansalu; Urmas Saron; Vladimir Vahesaar
Cc: info@loomakaitse.eu
Subject: palume kontrollida koerte pidamise tingimusi Kaasiku talus Sae külas Kose vallas Harjumaal
Harjumaa Veterinaarkeskusele,
Eestimaa Loomakaitse Liit palub kontrollida koerte (kaks kollakaspruuni koera) pidamise tingimusi Kaasiku talus Sae külas Kose vallas Harjumaal (omanik Kalle Domberg). Koerad on tugevas alatoitumuses. Samuti ei vasta nõuetele kuudid ja ketid.
Tegemist on vana probleemiga ning Harjumaa Veterinaarkeskus on mõned aastad tagasi seal peetava koerte pidamist kontrollinud. Olukord ei ole paranenud ka vaatamata meie palvetele koeri toita ja tagada neile nõuetekohased tingimused (vanem koer on väga tugevas alatoitumuses).
Kaebusega seonduvalt palume eelnimetatud asukohas koerte pidamise tingimusi kontrollida ning rakendada loomapidaja suhtes meetmeid tagamaks koertele vajalikud nõuded või võtta vajadusel koerad omanikult ära.
Eestimaa Loomakaitse Liit palub tagasisidet pöördumisele e-posti aadressile piret@loomakaitse.eu.
Lugupidamisega, Piret Tees
Eestimaa Loomakaitse Liit
11. veebruar 2015
Urmas Saron <Urmas.Saron@vet.agri.ee>:
Tere!
Kaks koera. Vanem ( 14.a. ) õues, piisav liikumisala, toidetud, terve, vaktsineeritu marutaudile. Kuut kehvavõitu. Samas õuel ka uus korralik kuut, mis märkusele reageerides kohe kasutusele võetakse. Vanem koer tundub kõhnana kuid see pigem tingitud vanusest. Toitmine on koertel korralik.
Teine noor ( 2 a. ) majas.Toidetud,terve.vaktsineeritud.marutaudile.
Lugupidamisega, Urmas Saron
Peaspetsialist, Harjumaa Veterinaarkeskus, Västriku 2b, Tallinn
Saatja: Piret Tees <piret@loomakaitse.eu>
Kuupäev: 11. veebruar 2015 15:06
Teema: Palun VTA-lt selgitust seoses koerte pidamise tingimuste kontrolliga Kaasiku talus Sae külas Kose vallas Harjumaal
Saaja: Urmas Saron <Urmas.Saron@vet.agri.ee>, Vladimir Vahesaar <vladimir.vahesaar@vet.agri.ee>, "info@loomakaitse.eu" <info@loomakaitse.eu>
Lugupeetud Urmas Saron
Ma saan aru, et teie olete spetsialist hindamaks loomade pidamise tingimuste nõuetele vastavust, kuid pean siiski vajalikuks paluda teilt selgitust, mille alusel te tegite kindlaks, et koerte toitmine on korralik ning et vanem koer tundub!? kõhnana. Vanem koer ongi silmnähtavalt kõhna (mitte ei tundu) ja jääb selgusetuks milliste kriteeriumite alusel te hindasite, et tegemist on vanusest tingitud kõhnusega? Vanusest tingitud kõhnusega kaasneks loogiliselt võttes ka isutus, kuid see koer lausa ahmib toitu. Olen Kalle Dombergi naabrina seda koerapidamist seal aastaid kõrvalt vaadanud ja sellesama vanema koera osas pöördusime teie poole ka Eesti Loomakaitse Seltsi nimelt aastal 2007. Koer nägi tookord välja tugevas alatoitumuses ja kuut jm nõuded ei vastanud samuti nõuetele, sh keti pikkus, vt allolevaid pilte).
17 aastane Bimbo naudib aga hoopis teistsugust elu ja võttis esimese paari nädalaga juurde ligi viis kilo! Säh sulle usse või vanusest tingitud alakaalu! Temaga käiakse jalutamas, teda silitatakse ja nunnutatakse ning tehakse teisigi asju veel, mida polnud see koer veel kunagi tunda saanud.
„Ta polnud isegi puid näinud! Kui metsa vahelt kodu poole läksime, siis ta istus lausa maha ja jäi puid vaatama. See oli nii masendav!“, kirjeldab Pille ketikoera kurba saatust. Mnjah, 17 aastat viie ruutmeetri peal, tühi kõht, ei ühtegi head sõna ega silitust ...
Minge persse Dombergid! Milleks teile üldse loomad kui te ei hooli! Minge persse Harjumaa vaterinaarkeskuse loomakaitse spetsialistid! Teie oletegi oma suhtumise ja hoolimatusega kõige suuremad loomavihkajad siin maamuna peal! Minge parem Selverisse kärusid lükkama ja vabastage oma toolid inimeste tarbeks, kes ka loomadest tegelikult hoolivad! Närvi ajate!
Ja nüüd laotan Teie ette head lugejad talumatult igava ja absluutselt mõttetu ametliku kirjavahetuse. See siis aastal 2008 perekond Dombergidele ELS-i poolt saadetud kiri, mis sai ajendatud sellest, et 2007. aastal kui VTA käis, siis leiti et koeral on ussid ja olgu meie üldse vakka! No siis mõtlesimegi, et proovime ka kirjaga märku anda neile, et silm peal nende koerte pidamisel ...
28. august 2008
Lp. Kalle Domberg
Lemmiklooma pidamisest
Eesti Loomakaitse Selts (ELS) pöördub Teie poole seoses ELS-le laekunud kaebusega. Kaebuse kohaselt kannatavad Teie koerad alatoitumuse ja sellest tingitud tervisehäirete tõttu. Samuti ei vasta koerte kuudid ja keti pikkused 01.01.2009 jõustuvale lemmikloomade pidamise määrusele. Eesti Loomakaitse Selts peab vajalikuks tutvustada Teile loomakaitseseaduses sätestatud loomapidamisnõudeid.
Ja nii edasi 2 lehekülge soovitusi ja targutamist ......................
Eesti Loomakaitse Selts palub Teil loomaomanikuna järgida seaduses sätestatud loomapidamisnõudeid. Kui Teile jäi midagi ebaselgeks või arusaamatuks, võite lisainfo saamiseks pöörduda Eesti Loomakaitse Seltsi poole (e-post info@loomakaitse.ee, infotelefon 52 67 117).
Loomasõbralikult, Evelyn Valtin
Eesti Loomakaitse Selts
26. jaanuar 2015
Sent: Monday, January 26, 2015 3:32 PM
To: Laine Jaansalu; Urmas Saron; Vladimir Vahesaar
Cc: info@loomakaitse.eu
Subject: palume kontrollida koerte pidamise tingimusi Kaasiku talus Sae külas Kose vallas Harjumaal
Harjumaa Veterinaarkeskusele,
Tegemist on vana probleemiga ning Harjumaa Veterinaarkeskus on mõned aastad tagasi seal peetava koerte pidamist kontrollinud. Olukord ei ole paranenud ka vaatamata meie palvetele koeri toita ja tagada neile nõuetekohased tingimused (vanem koer on väga tugevas alatoitumuses).
Kaebusega seonduvalt palume eelnimetatud asukohas koerte pidamise tingimusi kontrollida ning rakendada loomapidaja suhtes meetmeid tagamaks koertele vajalikud nõuded või võtta vajadusel koerad omanikult ära.
Eestimaa Loomakaitse Liit palub tagasisidet pöördumisele e-posti aadressile piret@loomakaitse.eu.
Lugupidamisega, Piret Tees
Eestimaa Loomakaitse Liit
11. veebruar 2015
Urmas Saron <Urmas.Saron@vet.agri.ee>:
Tere!
Kaks koera. Vanem ( 14.a. ) õues, piisav liikumisala, toidetud, terve, vaktsineeritu marutaudile. Kuut kehvavõitu. Samas õuel ka uus korralik kuut, mis märkusele reageerides kohe kasutusele võetakse. Vanem koer tundub kõhnana kuid see pigem tingitud vanusest. Toitmine on koertel korralik.
Teine noor ( 2 a. ) majas.Toidetud,terve.vaktsineeritud.marutaudile.
Lugupidamisega, Urmas Saron
Peaspetsialist, Harjumaa Veterinaarkeskus, Västriku 2b, Tallinn
Saatja: Piret Tees <piret@loomakaitse.eu>
Kuupäev: 11. veebruar 2015 15:06
Teema: Palun VTA-lt selgitust seoses koerte pidamise tingimuste kontrolliga Kaasiku talus Sae külas Kose vallas Harjumaal
Saaja: Urmas Saron <Urmas.Saron@vet.agri.ee>, Vladimir Vahesaar <vladimir.vahesaar@vet.agri.ee>, "info@loomakaitse.eu" <info@loomakaitse.eu>
Lugupeetud Urmas Saron
Ma saan aru, et teie olete spetsialist hindamaks loomade pidamise tingimuste nõuetele vastavust, kuid pean siiski vajalikuks paluda teilt selgitust, mille alusel te tegite kindlaks, et koerte toitmine on korralik ning et vanem koer tundub!? kõhnana. Vanem koer ongi silmnähtavalt kõhna (mitte ei tundu) ja jääb selgusetuks milliste kriteeriumite alusel te hindasite, et tegemist on vanusest tingitud kõhnusega? Vanusest tingitud kõhnusega kaasneks loogiliselt võttes ka isutus, kuid see koer lausa ahmib toitu. Olen Kalle Dombergi naabrina seda koerapidamist seal aastaid kõrvalt vaadanud ja sellesama vanema koera osas pöördusime teie poole ka Eesti Loomakaitse Seltsi nimelt aastal 2007. Koer nägi tookord välja tugevas alatoitumuses ja kuut jm nõuded ei vastanud samuti nõuetele, sh keti pikkus, vt allolevaid pilte).
Tol korral leidsite, et koeral on ussid ning kaebus on tingitud naabrite vahelistest suhetest. Mittemingeid ettekirjutusi koera keti pikkusele ja kuudile ei tehtud. Praegune olukord ei erine toonasest üldse. Vahe on üksnes koera vanuses ja selline on see koer kõik need aastad välja näinud.Aastate jooksul oleme käinud koera ise ka toitmas, kuid taoline olukord ilmselgelt jätkuda ei saa. Kinnitan, et naabritevaheliste suhete kaela antud kaebust ajada ei saa ning tegemist on siira murega koera pärast. See noorem koer, kes sinna paar aastat tagasi tekkis, saab suure osa ajast lahtiselt liikuda ning leiab toitu ka küla pealt, kuid vanem koer on täielikult ketis pidamisel juba mitu aastat. Sel aastal teile saadetud pöördumine ei ole üldse minu enda initsiatiiv, vaid minu poole pöördus sama küla elanik, kelle õuele vanem ketist lahti tõmmanud koer oli tulnud. Inimene oli šokis koera välimusest (tugevast kõhnusest ja ketis pidamisest tingitud kõnnakust - jalad harkis) ja vaatepildist, mismoodi koer tema enda koera toidukaussi tühjendas (ta ahmis söögi sisse).
Pärast külaelaniku pöördumist palusime isiklikult uuesti Kalle Dombergi, et ta toidaks oma koera, kuid pidasime vajalikuks pöörduda ka Harjumaa Veterinaarkeskuse poole. Meie hämmastuseks loete koera pidamise nõuetele vastavaks. Kinnitan teile, et 40 ruutmeetri ulatuses see koer kindlasti liikuda ei saa ning kuut on ta endiselt sama, mis pildil (see teine kuut on noorema koera pidamiseks, kuna ka tema ööbib õues) ning seega ei vasta see kuidagi lemmikloomade pidamise nõuete määruse §-ile 12. Kahele koerale ühest kuudist ilmselgelt jääb väheks.. Seega ma palun teil selgitada, kuidas peate sellist loomapidamist nõuetele vastavaks?
Pean vajalikuks eraldi välja tuua, et enamus aastatel oleme korraldanud Kalle Dombergi koerte marutaudi vastu vaktsineerimise ise, tema koerte omanikuna selle pärast muretsenud ei ole. Ma lihtsalt soovin, et selle koera pidamise tingimused paraneksid, kuid enda käed jäävad lühikeseks ning nüüd tundub, et ka järelevalve ei toimi. Kui sellistel puhkudel peetakse koera pidamist normaalseks, siis mis mõte on üldse loomakaitseseadusel ja selle alusel kehtestatud nõuetel? Eesmärk ei ole ju omaniku trahvimine vaid koera pidamise parandamine...
8.aprill 2015
Lgp Harjumaa Veterinaarkeskus
Endiselt ootame tagasisidet allolevale pöördumisele. Juhin tähelepanu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse §-ile 6, mille kohaselt märgukirjale või selgitustaotlusele vastatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilise vajaduse korral lähtuvalt vastamise keerukusest võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest.
Tagasisidet oodates, ELL
10.aprill 2015
Kuupäev: 10. aprill 2015 10:03
Teema: RE: Palun VTA-lt selgitust seoses koerte pidamise tingimuste kontrolliga Kaasiku talus Sae külas Kose vallas Harjumaal
Saaja: Piret Tees <piret@loomakaitse.eu>
Tere!
10.02.2015.a minu tehtud ülevaatusele käisid hinnangu kinnituseks 13.02. Kalle Dombergi koeri inspekteerimas Harjumaa Veterinaarkeskuse juhataja asetäitja Arvi Raie ja Kose valla volitatud veterinaar Priit Koppel, kes on ühtlasi Mittetulundusühingu Eesti Loomaarstide Ühingu President. Ettekirjutusi ei olnud, mille kohta koostati akt. Millegipärast ei jõudnud see Teieni, seepärast lisan akti sisu sõna-sõnalt:
1. 18.03.2017 sai Eestimaa Loomakaitse Liidule (ELL) teatavaks, et Kaasiku talus Sae külas Kose vallas Harjumaal on Kalle Dombergi ja Tiina Dombergi poolt jäetud hooletusse ja ebasobivatesse tingimustesse ketikoer Bimbo. Koer oli silmnähtavalt alatoidetud, tema ketipiirkond mudane, kett lühike ning varjumiseks mõeldud kuudil puudus põrand, mistõttu oli koer sunnitud magama kuudi põranda asemel olnud märja ja külma muda sees. Teadaolevalt viis naabruses elav Sirje Tees samal päeval koheselt Bimbole süüa ning paigaldas kuudi põhja Kaasiku talus maja ees nööril
rippunud vatiteki, et koeral oleks kuiv koht, kus lamada. Bimbo oli apaatne, kuid muutus elavamaks, kui tundis toidu lõhna. Toidu juurde jõudes, kugistas Bimbo toitu viisil, mis kinnitas kahtlust, et koerale regulaarselt süüa ei anta.
2. Sama päeva õhtul läksid naabruses elavad ELL juhatuse liige Pille Tees ja Sirje Tees koerale uuesti toitu viima ja paigaldasid kuudi põhja selleks kaasa võetud heinad. Tiina Domberg väitis neile, et nad toidavad koera, kuid ta on nii vana ja ei taha eriti süüa. Kuna Bimbo pidamistingimused olid ilmselgelt koerale sobimatud, selgitas Pille Tees omanikele kohustust tagada Bimbole nõuetelevastavad tingimused, sh tagada regulaarne toit, piisav liikumisala ning nõuetelevastav kuut. Tiina Domberg vastas, et on teinud kõik endast oleneva ja rohkemat nad Bimbole pakkuda ei suuda.
4. 20.03.2017 viisid Pille Tees ja Piret Tees Bimbo Nõmme Loomakliinikusse (asukoht Pärnu mnt 434, Tallinn, üldtelefon: 652 2722). Bimbot vaatas läbi ja teostas protseduure veterinaararst Ursula Mesikäpp. Bimbo kaalus 23 kilo. Nähtus, et koer on tugevas alakaalus (normaalkaal peaks olema 35 kg - 40 kg), alatoidetud, kuid puudusid tunnused või sümptomid, mis viitaksid sellele, et Bimbol esineks probleeme toidu omastamisega.
5. 22.03.2017 ELL politseile avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks karistusseadustiku § 264 alusel (looma julm kohtlemine). ELL märkis avalduses, et koer Bimbo piinarikas näljutamine koosmõjus nõuetele mittevastavate pidamistingimustega (kuudil puudus põhi ja koer oli sunnitud magama-puhkama pika aja jooksul märja ja külma muda sees, kuudi ümbrus oli mudane, koer veetis aastaid liiga lühikese keti otsas ning talle ei ole piisavalt toitu võimaldatud) ilmselgelt looma julm kohtlemine KarS § 264 mõttes.
6. 31.03.2017 teatisega teavitas PPA ELL-i kriminaalmenetluse algatamata jätmisest, märkides, et juhtumi läbivaatamise käigus on selgunud, et puuduvad andmed selle kohta, et koera tahtlikult tapeti, puudub ka kriminaalmenetluse alus ja selle põhjusel on Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlusteenistuses koostatud antud materjalide põhjal menetluse mittealustamise materjalid nr 17231500456. PPA teatas samuti, et ELL-i poolt kogutud materjalid suunatakse menetlemiseks Kose Vallavalitsuse korrakaitseametnikule.
7. 4.04.2017 kaalus Bimbo 27,7 kilo. Seega on Bimbo vaid 16 päeva peale tema äratoimetamist Kaasiku talust võtnud juurde 4,7 kilo. Ainuüksi see asjaolu ilmestab selgelt, et koerale ei võimaldatud enne tema ELL hoole alla andmist piisavalt toitu.
8. ELL kriminaalmenetluse algatamata jätmisega ei nõustu ning leiab, et antud juhul on olemas nii ajend kui alus menetluse algatamiseks ning puuduvad kriminaalmenetluse algatamist välistavad asjaolud.
9. Vastavalt loomakaitseseaduse § 4 lg-le 1 on looma suhtes lubamatu tegu looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast.
10. KrMS § 194 lg-te 1 ja 2 kohaselt on kriminaalmenetluse ajend kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave. Kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. Antud juhul on kuriteole viitav teade olemas ELL esitatud avalduse näol, milles välja toodud asjaolud viitavad üheselt kuriteo toimepanemisele ning sellele, et tegemist võib olla kriminaalkorras karistatava teoga – loomale on tekitatud kannatusi eriti julmal moel (jäetud loom pika aja jooksul ravita, ja abitusse seisundisse, mille tagajärjel loom suri).
Esiteks nägid Kalle Domberg ja Tiina Domberg iga päev, millistes tingimustes nende koer Bimbo oli, et tema keti piirkond on väga mudane, tema kuut on lagunenud, kuudi põhjas on muda, koera kett lühike ja puudub sobiv koht lamamiseks-puhkamiseks- ilmastikutingimuste eest varjumiseks. Seejuures oli Bimbo pandud sellistesse tingimustesse nende enda poolt. Samuti oli koera välimus neile igapäevaselt nähtav. Seetõttu ei saa kuidagi viidata teadmatusele ega ka tahtluse puudumisele. Koera väljanägemisest pidid nad aru saama, et koer ei saa piisavalt toitu, kuid vaatamata sellele nad koerale seda piisavalt ei andnud.
12. ELL osundab, et Riigikohus on otsuses 3-1-1-19-10 p 8.2 selgitanud, et kuivõrd
süüdistuskohustusmenetlus on pigem suunatud legaliteedipõhimõtte järgmise kohtulikule kontrollimisele ja mitte niivõrd kannatanu subjektiivsete õiguste kaitsele, on prokuratuur kohustatud kaebuse laekumisel alati hindama ja analüüsima konkreetse kriminaalmenetluse lõpetamise õiguspärasust ning seda sõltumata faktist, kas prokuratuuri hinnangul on kaebuse esitanud isik käsitletav kannatanuna karistusõiguslikus mõttes. ELL peab vajalikuks juhtida tähelepanu ka Riigikohtu avaldatud seisukohale, mille kohaselt on prokuratuur kaebuse läbivaatamisel
kohutatud analüüsima kõiki õiguslikke aspekte, ka neid, millele isik pole osutanud, ja koostama põhistatud määruse kaebuse rahuldamise või selle rahuldamata jätmise kohta.
ELL rõhutab, et esitab käesolev kaebuse kannatanuna, arvestades, et Kalle Domberg ja Tiina Domberg loobusid koerast ELL kasuks, st koer Bimbo omanik on ELL.
Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 207 lg 1 ja 3 kohaselt on kannatanul õigus kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale esitada kaebus 10 päeva jooksul. KrMS § 37 lg 1 järgi on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku
poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju.
Riigikohuson lahendis nr 3-1-1-97-10 leidnud, et KrMS § 37 lg-s 1 sätestatud tingimus, mille kohaselt peab kahju olema tekitatud vahetult kuriteoga, tähendab seda, et kannatanuna saab käsitada üksnes isikut, kellele tekitatud kahju on kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteoga nii faktiliselt kui ka õiguslikult seotud. Faktilise seotuse all peetakse silmas seda, et kannatanu kahju peab olema tekkinud sellistel asjaoludel, mis olulises osas kattuvad menetletava kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavate faktiliste asjaoludega. Vastasel korral ei ole võimalik väita, et kannatanule oleks kahju tekitatud sama teoga, mis on konkreetse kriminaalmenetluse esemeks. Õigusliku seose all peetakse silmas KrMS § 37 lg 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt peab kahju olema tekitatud vahetult "kuriteoga". See tähendab, et kannatanu kahju ja kriminaalmenetluse eseme vahel on nõutav ka õiguslik seos. Kuriteokoosseis, mille järgi kriminaalmenetlus toimub, peab olema määratud kaitsma seda sama õigushüve, mille rikkumisest kannatanu kahju tuleneb.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 49 lg 3 kohaselt käsitletakse looma asjana, kellele põhjustatud vigastusi/kannatusi saab määratleda kahju tekkimisena asja omanikule. Käesoleval juhul saab kannatanuks lugeda end koera omanikuna määratlenud isikut, kellele koerale tekitatud kannatustega kaasnenud kahju saab vaadelda nii õiguslikus kui ka faktilises seoses kuriteosündmustega. Eeltoodu tähendab, et ELL-le on antud olukorras õigus vaidlustada kriminaalmenetluse algatamata jätmist igal juhul. Tuginedes eeltoodule palub Eestimaa Loomakaitse Liit prokuratuuril kohustada Politsei- ja Piirivalveametit algatama käesolevas asjas kriminaalmenetluse.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Nii palju piina, pisaraid ja kulutatud aega ning närvirakke! Nii mõnigi küsib nüüd kindlasti, aga kas sellel on üldse mingit mõtet? On sõbrad on ja alati on mõte nende eest seista, kes seda ise ei suuda.
Pean vajalikuks eraldi välja tuua, et enamus aastatel oleme korraldanud Kalle Dombergi koerte marutaudi vastu vaktsineerimise ise, tema koerte omanikuna selle pärast muretsenud ei ole. Ma lihtsalt soovin, et selle koera pidamise tingimused paraneksid, kuid enda käed jäävad lühikeseks ning nüüd tundub, et ka järelevalve ei toimi. Kui sellistel puhkudel peetakse koera pidamist normaalseks, siis mis mõte on üldse loomakaitseseadusel ja selle alusel kehtestatud nõuetel? Eesmärk ei ole ju omaniku trahvimine vaid koera pidamise parandamine...
8.aprill 2015
Lgp Harjumaa Veterinaarkeskus
Endiselt ootame tagasisidet allolevale pöördumisele. Juhin tähelepanu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse §-ile 6, mille kohaselt märgukirjale või selgitustaotlusele vastatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilise vajaduse korral lähtuvalt vastamise keerukusest võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest.
Tagasisidet oodates, ELL
10.aprill 2015
Kuupäev: 10. aprill 2015 10:03
Teema: RE: Palun VTA-lt selgitust seoses koerte pidamise tingimuste kontrolliga Kaasiku talus Sae külas Kose vallas Harjumaal
Saaja: Piret Tees <piret@loomakaitse.eu>
Tere!
10.02.2015.a minu tehtud ülevaatusele käisid hinnangu kinnituseks 13.02. Kalle Dombergi koeri inspekteerimas Harjumaa Veterinaarkeskuse juhataja asetäitja Arvi Raie ja Kose valla volitatud veterinaar Priit Koppel, kes on ühtlasi Mittetulundusühingu Eesti Loomaarstide Ühingu President. Ettekirjutusi ei olnud, mille kohta koostati akt. Millegipärast ei jõudnud see Teieni, seepärast lisan akti sisu sõna-sõnalt:
Harjumaa Veterinaarkeskusele esitati Eestimaa Loomakaitse Liidus poolt nõue koerte pidamise tingimuste kontrollimiseks Kaasiku talus Sae külas Kose vallas Harjumaal.
Kontrolli tulemusel tuvastati järgmised asjaolud:
Kalle Tombergile kuulub kaks koera. Vanem segatõugu hundikoer, isane sündinud 2000.a, hele pruun oli kontrollimise hetkel ketis maja juures, noorem segatõugu isane hundikoer, sündinud 2012.a, tume pruun hoiti kinni elumajas.
Kontrolli tulemusel tuvastati järgmised asjaolud:
Kalle Tombergile kuulub kaks koera. Vanem segatõugu hundikoer, isane sündinud 2000.a, hele pruun oli kontrollimise hetkel ketis maja juures, noorem segatõugu isane hundikoer, sündinud 2012.a, tume pruun hoiti kinni elumajas.
Ketis olnud vanem koer oli kontrollimise hetkel aktiivne, liikus ja käitus liigiomaselt ja vastavalt vanusele. Koera välisel vaatlusel tuvastati, et koer oli alla keskmises toitumuses (nähtavad külgmised roided), karvakate tihe, ühtlane, pulss ja hingamine vastavad eale ja liigile. Koeral puudusid välised vigatused ja pataloogilised muutused. Koera toidetakse kaks korda päevas. Koerale antakse toiduks koerte kuivtoitu vastavalt isule ja toitlustamisel järgi jäänud toidujäätmeid. Puhas joogivesi on pidevalt saadaval.
Koera kett on kinnitatud koerakuudi külge ja koer saab liikuda 50 m².
Koer on kohastunud pidamiseks välistingimustes. Ebasoodsate ilmastikutingimuste kaitseks oli koeral kuut, mille suurus, ehitus ja varustus olid koerale sobivad.
Kuudi sissepääsuaval puudus kate, mis kaitseks koera ebasoodsate ilmastikutingimuste eest.
Kuudi seinad, katus ja põrand olid tuulekindlad. Kuudi põradal oli koera närimise tõttu puruks põrandalaud. Kuudi põrandal oli aluspanuks vähesel määral põhku.
Koer oli vaktsineeritud marutaudi vastu 2014.a, koer dehelmitiseeritud 2012.a.
Noorem koer, keda hoiti majas käitus kontrollimise hetkel üliaktiivselt, liigiomaselt ja vastavalt vanusele. Välisel vaatlusel koer heas toitumuses, karvkate ühtlane ja tihe. Koeral puudusid välised vigatused ja pataloogilised muutused. Koer oli vaktsineeritud marutaudi vastu 2014.a.
Soovitused koerapidamise parandamiseks:
1. Paigaldada kuudi sissepääsuavale kate, mis kaitseks koera ebasoodsate ilmastikutingimuste eest.
2. Parandada kuudi põrand, et välistada edaspidist kuudi amortiseerumist ja sellest tulenevat koera pidamise olukorra edasist halvenemist.
3. Tagada, et koerakuudis oleks pidevalt ja piisavalt sooja allapanu kuiva ja puhta põhu näol või paigalda kuudi põrandale sobiv magamisalus.
4. Teisele koerale soetada sobilik kuut ja tagada piisav liikumisvõimalus.
5. Koertele teostada regulaarselt vähemalt kord aastas sise- ja välisparasiitide tõrjet.
6. Lisada koerte toiduratsiooni täiendsöödana mineraale ja vitamiine vastavalt eale ja aktiivsusele.
7. Tagada koertele hea ja tervislik söötmine, mis arvestab nende tõulisi ja ealisi söödaeelistusi.
Veelkord vabandused ja edu!
Lugupidamisega, Urmas Saron
Peaspetsialist, Harjumaa Veterinaarkeskus
22. märts 2017
Põhja Prefektuur
AVALDUS KRIMINAALMENETLUSE ALGATAMISEKS SEOSES KOERA VÄÄRKOHTLEMISEGA KAASIKU TALUS SAE KÜLAS KOSE VALLAS
Sae küla elanik Einar Tees avastas 18.03.2017, et Kaasiku talus Sae külas Kose vallas Harjumaal on Kalle Domberg ja Tiina Domberg oma koera jätnud nälga ja hooletusse. Nimelt viis Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) juhatuse liikmete Pille Teesi ja Piret Teesi isa Einar Tees 18.03.2017 koju naabruses Kaasiku talus Sae külas Kose vallas elava Kalle Dombergi. Et Kalle Domberg oli joobes ja ei olnud suuteline ise autost oma majja minema, aitas Einar Tees ta tuppa. Õues märkas Einar, et maja ees ketis peetav hundikoer Bimbo on tugevas alatoitumuses, tema kuudi põhi on lagunenud ja kuudi ümbrus ning kuudi põhi seest väga mudane, toidu ja joogikausid olid küll olemas, kuid mõlemad tühjad. Pille ja Piret Teesi ema Sirje Tees viis seejärel koheselt Bimbole süüa ning paigaldas kuudi põhja Kalle Dombergi maja ees nööril rippunud vatiteki, et koeral oleks kuiv koht, kus lamada. Bimbo oli apaatne, kuid muutus elavamaks, kui tundis toidu lõhna. Toidu juurde jõudes, kugistas Bimbo toitu viisil, mis kinnitas kahtlust, et koerale regulaarselt süüa ei anta. Käesolevale avaldusele on lisatud Bimbost, tema kuudist, kuudi põhjast ja kuudi ümbrusest tehtud pildid. Piltidelt nähtub kuudis ka hein, kuid selle pani sinna Pille Tees 18.03.2017 õhtul, kui ta Sirje Teesiga koera vaatama läks.
Koera kett on kinnitatud koerakuudi külge ja koer saab liikuda 50 m².
Koer on kohastunud pidamiseks välistingimustes. Ebasoodsate ilmastikutingimuste kaitseks oli koeral kuut, mille suurus, ehitus ja varustus olid koerale sobivad.
Kuudi sissepääsuaval puudus kate, mis kaitseks koera ebasoodsate ilmastikutingimuste eest.
Kuudi seinad, katus ja põrand olid tuulekindlad. Kuudi põradal oli koera närimise tõttu puruks põrandalaud. Kuudi põrandal oli aluspanuks vähesel määral põhku.
Koer oli vaktsineeritud marutaudi vastu 2014.a, koer dehelmitiseeritud 2012.a.
Noorem koer, keda hoiti majas käitus kontrollimise hetkel üliaktiivselt, liigiomaselt ja vastavalt vanusele. Välisel vaatlusel koer heas toitumuses, karvkate ühtlane ja tihe. Koeral puudusid välised vigatused ja pataloogilised muutused. Koer oli vaktsineeritud marutaudi vastu 2014.a.
Soovitused koerapidamise parandamiseks:
1. Paigaldada kuudi sissepääsuavale kate, mis kaitseks koera ebasoodsate ilmastikutingimuste eest.
2. Parandada kuudi põrand, et välistada edaspidist kuudi amortiseerumist ja sellest tulenevat koera pidamise olukorra edasist halvenemist.
3. Tagada, et koerakuudis oleks pidevalt ja piisavalt sooja allapanu kuiva ja puhta põhu näol või paigalda kuudi põrandale sobiv magamisalus.
4. Teisele koerale soetada sobilik kuut ja tagada piisav liikumisvõimalus.
5. Koertele teostada regulaarselt vähemalt kord aastas sise- ja välisparasiitide tõrjet.
6. Lisada koerte toiduratsiooni täiendsöödana mineraale ja vitamiine vastavalt eale ja aktiivsusele.
7. Tagada koertele hea ja tervislik söötmine, mis arvestab nende tõulisi ja ealisi söödaeelistusi.
Veelkord vabandused ja edu!
Lugupidamisega, Urmas Saron
Peaspetsialist, Harjumaa Veterinaarkeskus
22. märts 2017
Põhja Prefektuur
AVALDUS KRIMINAALMENETLUSE ALGATAMISEKS SEOSES KOERA VÄÄRKOHTLEMISEGA KAASIKU TALUS SAE KÜLAS KOSE VALLAS
Sae küla elanik Einar Tees avastas 18.03.2017, et Kaasiku talus Sae külas Kose vallas Harjumaal on Kalle Domberg ja Tiina Domberg oma koera jätnud nälga ja hooletusse. Nimelt viis Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) juhatuse liikmete Pille Teesi ja Piret Teesi isa Einar Tees 18.03.2017 koju naabruses Kaasiku talus Sae külas Kose vallas elava Kalle Dombergi. Et Kalle Domberg oli joobes ja ei olnud suuteline ise autost oma majja minema, aitas Einar Tees ta tuppa. Õues märkas Einar, et maja ees ketis peetav hundikoer Bimbo on tugevas alatoitumuses, tema kuudi põhi on lagunenud ja kuudi ümbrus ning kuudi põhi seest väga mudane, toidu ja joogikausid olid küll olemas, kuid mõlemad tühjad. Pille ja Piret Teesi ema Sirje Tees viis seejärel koheselt Bimbole süüa ning paigaldas kuudi põhja Kalle Dombergi maja ees nööril rippunud vatiteki, et koeral oleks kuiv koht, kus lamada. Bimbo oli apaatne, kuid muutus elavamaks, kui tundis toidu lõhna. Toidu juurde jõudes, kugistas Bimbo toitu viisil, mis kinnitas kahtlust, et koerale regulaarselt süüa ei anta. Käesolevale avaldusele on lisatud Bimbost, tema kuudist, kuudi põhjast ja kuudi ümbrusest tehtud pildid. Piltidelt nähtub kuudis ka hein, kuid selle pani sinna Pille Tees 18.03.2017 õhtul, kui ta Sirje Teesiga koera vaatama läks.
Kui Pille Tees ja Sirje Tees läksid 18.03.2017 õhtul koer Bimbot vaatama, oli üks omanikest Tiina Domberg kaine ning väitis, et nad toidavad koera, kuid ta on nii vana ja ei taha eriti süüa. Kuna Bimbo pidamistingimused olid alla igasugust arvestust, selgitas Pille Tees omanikele kohustust tagada Bimbole nõuetelevastavad tingimused.
Tiina Domberg vastas, et on teinud kõik endast oleneva ja rohkemat nad Bimbole pakkuda ei suuda. Kuna Bimbo tingimustega ja olukorraga on olnud probleeme ka varasemalt, so alates 2007. aastast ning ta on nö vahelduva eduga olnud kord alatoidetud, seejärel nii Veterinaar- ja Toiduameti ametnike sekkumisel ja külaelanike poolt tähelepanu juhtimise järgselt kosunud ja siis mingi aja pärast jälle alatoidetud, siis oli selge, et Bimbot sellistesse tingimustesse enam jätta ei saa. Sama päeva õhtul Tiina Domberg loobus oma koerast ja nõustus, et Bimbole otsitakse uus kodu.
19.03.2017 hommikul läksid Pille Tees ja Piret Tees Kaasiku tallu Bimbole järgi, sest olemas oli sobiv hoiukodu, kuhu ta uue omaniku leidmiseni paigutada. Tiina Domberg oli kodust lahkunud ja tööle läinud. Kalle Domberg oli kodus, ta tuli trepile ja oli ilmselgelt joobes. Ta käskis Pille Teesil ja Piret Teesil lahkuda. Kalle Dombergile selgitati, et Bimbo võetakse kaasa. Pille Tees võttis Bimbo ketist lahti, koer järgnes autole ja ronis ise autosse sisse. Kalle koera äraviimist ei takistanud ega keelanud. Seejärel viisid Pille Tees ja Piret Tees Bimbo Tallinnasse hoiukodusse. Tallinnasse sõites said nad teada, et Kalle Domberg oli kutsunud seoses tema kodu territooriumil käimise ja Bimbo äraviimisega politsei. Kohal käinud patrull vestles Einar Teesiga ja Sirje Teesiga ning hiljem on Pille Tees ja Piret Tees esitanud kohalikule politseiametnikule ka seletused ja arsti dokumendi koera olukorra kohta, sh kinnitanud, et Tiina Domberg ise loobus koerast.
Hoiukodus pesti Bimbo puhtaks, talle anti süüa ja Bimbo sai sooja pesasse puhkama ning ta jäi hoiukodusse sealsete inimeste hoole alla. Hoiukodus on Bimbo saanud regulaarselt süüa ning on juba selle lühikese ajaga märgatavalt jõudu kogunud.
20.03.2017 viisid Pille Tees ja Piret Tees Bimbo Nõmme Loomakliinikusse (asukoht Pärnu mnt 434, Tallinn, üldtelefon: 652 2722). Bimbot vaatas läbi ja teostas protseduure veterinaararst Ursula Mesikäpp. Bimbo kaalus 23 kilo. Nähtus, et koer on tugevas alakaalus (normaalkaal peaks olema 35 kg - 40 kg), alatoidetud, kuid puudusid tunnused või sümptomid, mis viitaksid sellele, et Bimbol esineks probleeme toidu omastamisega. Bimbo reageeris ka kliinikus toidu lõhnade peale ning otsis meeleheitlikult toitu. Koera käitumine ja seisund viitavad igati, et koera on pikema aja jooksul sisuliselt näljutatud. Lisaks ilmneb see asjaolu koera välimusest tõenäoliselt juba paari nädala pärast, kui koer on pikema aja jooksul regulaarselt toitu saanud. Käesolevale avaldusele on lisatud ka loomaarsti hinnang, mis viitab sellele, et kui Bimbo oleks saanud korralikult süüa, oleks tema kilpnäärme tõttu pidanud ta olema pigem ülekaalus, mitte alakaalus (kilpnäärme tõttu tahab rohkesti süüa). Seega on Bimbot ilmselgelt näljutatud ning tema olukord nähtub ilmekalt ka käesolevale avaldusele lisatud piltidelt.
Loomakaitseseaduse (LoKS) § 4 lg 1 kohaselt on looma suhtes lubamatu tegu looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast.
Karistusseadustiku § 264 võimaldab loomapidajat looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest vastutusele võtta ka kriminaalkorras, sealhulgas kui lubamatu tegu on toime pandud julmal viisil ja/või avalikus kohas. ELL hinnangul on koer Bimbo piinarikas näljutamine koosmõjus nõuetele mittevastavate pidamistingimustega (kuudil puudus põhi ja koer magas muda sees, kuudi ümbrus oli mudane, koer veetis aastaid liiga lühikese keti otsas ning talle ei ole piisavalt toitu võimaldatud) ilmselgelt looma julm kohtlemine KarS § 264 mõttes.
Eeltoodu alusel palub ELL politseil algatada KarS § 264 alusel kriminaalmenetluse Kalle Dombergi ja Tiina Dombergi vastutusele võtmiseks. Kalle ja Tiina Dombergi väited, et nad toitsid oma koera, kuid koer nii vana, et ei söö, on ilmselgelt alusetud ja ebaõiged. Bimbo sööb isuga ja tema käitumisest ja välimusest on näha, et talle ei ole piisavalt süüa antud.
NB! ELL edastab paari nädala pärast ka uued pildid Bimbost ja andmed tema kehakaalust. Bimbo seisukord on paranenud juba mõne päevaga, mis aga omakorda kinnitab, et teda on omanike poolt lihtsalt näljas hoitud.
ELL ootab seisukohta käesoleva avalduse osas ning informatsiooni ja tagasisidet antud juhtumi menetluse käigu kohta e-posti aadressile piret@loomakaitse.eu.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
31.märts 2017
Kriminaalmenetluse mittealustamine
Saabus teade nr: 2315170002857, et 18.03.2017 leidis asukohas/aadressil: KAASIKU TALU, Kose vald, Harju maakond aset järgmine sündmus: Loomakaitse selti esindaja vastas aadressil: Kaasiku talu, Sae küla, Kose vald, et maja hoovis katkise kuudi juures on ketis suur õuekoer, kes on alakaaluline, mistõttu võib visuaalsel vaatlusel nentida, et koer on saanud liiga vähe süüa. Käesoleval juhul ei saa nõustuda avaldaja seisukohaga alustada kriminaalmenetlus KarS § 264 lg 1 p. 3 tunnustel, kuna kuriteo koosseis ei ole täidetud. KrMS § 193 lubab kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul, kui selleks on alus ja ajend ning puuduvad KrMS § 199 lg 1 sätestatud asjaolud. Sellise piirangu seadmine kriminaalmenetluse alustamisele kujutab endast olulist õigusriiklikku garantiid üksikisiku põhiõiguste kaitsel, et vältida kriminaalmenetluslike vahendite alusetut kasutamist.
Tiina Domberg vastas, et on teinud kõik endast oleneva ja rohkemat nad Bimbole pakkuda ei suuda. Kuna Bimbo tingimustega ja olukorraga on olnud probleeme ka varasemalt, so alates 2007. aastast ning ta on nö vahelduva eduga olnud kord alatoidetud, seejärel nii Veterinaar- ja Toiduameti ametnike sekkumisel ja külaelanike poolt tähelepanu juhtimise järgselt kosunud ja siis mingi aja pärast jälle alatoidetud, siis oli selge, et Bimbot sellistesse tingimustesse enam jätta ei saa. Sama päeva õhtul Tiina Domberg loobus oma koerast ja nõustus, et Bimbole otsitakse uus kodu.
19.03.2017 hommikul läksid Pille Tees ja Piret Tees Kaasiku tallu Bimbole järgi, sest olemas oli sobiv hoiukodu, kuhu ta uue omaniku leidmiseni paigutada. Tiina Domberg oli kodust lahkunud ja tööle läinud. Kalle Domberg oli kodus, ta tuli trepile ja oli ilmselgelt joobes. Ta käskis Pille Teesil ja Piret Teesil lahkuda. Kalle Dombergile selgitati, et Bimbo võetakse kaasa. Pille Tees võttis Bimbo ketist lahti, koer järgnes autole ja ronis ise autosse sisse. Kalle koera äraviimist ei takistanud ega keelanud. Seejärel viisid Pille Tees ja Piret Tees Bimbo Tallinnasse hoiukodusse. Tallinnasse sõites said nad teada, et Kalle Domberg oli kutsunud seoses tema kodu territooriumil käimise ja Bimbo äraviimisega politsei. Kohal käinud patrull vestles Einar Teesiga ja Sirje Teesiga ning hiljem on Pille Tees ja Piret Tees esitanud kohalikule politseiametnikule ka seletused ja arsti dokumendi koera olukorra kohta, sh kinnitanud, et Tiina Domberg ise loobus koerast.
Hoiukodus pesti Bimbo puhtaks, talle anti süüa ja Bimbo sai sooja pesasse puhkama ning ta jäi hoiukodusse sealsete inimeste hoole alla. Hoiukodus on Bimbo saanud regulaarselt süüa ning on juba selle lühikese ajaga märgatavalt jõudu kogunud.
20.03.2017 viisid Pille Tees ja Piret Tees Bimbo Nõmme Loomakliinikusse (asukoht Pärnu mnt 434, Tallinn, üldtelefon: 652 2722). Bimbot vaatas läbi ja teostas protseduure veterinaararst Ursula Mesikäpp. Bimbo kaalus 23 kilo. Nähtus, et koer on tugevas alakaalus (normaalkaal peaks olema 35 kg - 40 kg), alatoidetud, kuid puudusid tunnused või sümptomid, mis viitaksid sellele, et Bimbol esineks probleeme toidu omastamisega. Bimbo reageeris ka kliinikus toidu lõhnade peale ning otsis meeleheitlikult toitu. Koera käitumine ja seisund viitavad igati, et koera on pikema aja jooksul sisuliselt näljutatud. Lisaks ilmneb see asjaolu koera välimusest tõenäoliselt juba paari nädala pärast, kui koer on pikema aja jooksul regulaarselt toitu saanud. Käesolevale avaldusele on lisatud ka loomaarsti hinnang, mis viitab sellele, et kui Bimbo oleks saanud korralikult süüa, oleks tema kilpnäärme tõttu pidanud ta olema pigem ülekaalus, mitte alakaalus (kilpnäärme tõttu tahab rohkesti süüa). Seega on Bimbot ilmselgelt näljutatud ning tema olukord nähtub ilmekalt ka käesolevale avaldusele lisatud piltidelt.
Karistusseadustiku § 264 võimaldab loomapidajat looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest vastutusele võtta ka kriminaalkorras, sealhulgas kui lubamatu tegu on toime pandud julmal viisil ja/või avalikus kohas. ELL hinnangul on koer Bimbo piinarikas näljutamine koosmõjus nõuetele mittevastavate pidamistingimustega (kuudil puudus põhi ja koer magas muda sees, kuudi ümbrus oli mudane, koer veetis aastaid liiga lühikese keti otsas ning talle ei ole piisavalt toitu võimaldatud) ilmselgelt looma julm kohtlemine KarS § 264 mõttes.
Eeltoodu alusel palub ELL politseil algatada KarS § 264 alusel kriminaalmenetluse Kalle Dombergi ja Tiina Dombergi vastutusele võtmiseks. Kalle ja Tiina Dombergi väited, et nad toitsid oma koera, kuid koer nii vana, et ei söö, on ilmselgelt alusetud ja ebaõiged. Bimbo sööb isuga ja tema käitumisest ja välimusest on näha, et talle ei ole piisavalt süüa antud.
NB! ELL edastab paari nädala pärast ka uued pildid Bimbost ja andmed tema kehakaalust. Bimbo seisukord on paranenud juba mõne päevaga, mis aga omakorda kinnitab, et teda on omanike poolt lihtsalt näljas hoitud.
ELL ootab seisukohta käesoleva avalduse osas ning informatsiooni ja tagasisidet antud juhtumi menetluse käigu kohta e-posti aadressile piret@loomakaitse.eu.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
31.märts 2017
Kriminaalmenetluse mittealustamine
Saabus teade nr: 2315170002857, et 18.03.2017 leidis asukohas/aadressil: KAASIKU TALU, Kose vald, Harju maakond aset järgmine sündmus: Loomakaitse selti esindaja vastas aadressil: Kaasiku talu, Sae küla, Kose vald, et maja hoovis katkise kuudi juures on ketis suur õuekoer, kes on alakaaluline, mistõttu võib visuaalsel vaatlusel nentida, et koer on saanud liiga vähe süüa. Käesoleval juhul ei saa nõustuda avaldaja seisukohaga alustada kriminaalmenetlus KarS § 264 lg 1 p. 3 tunnustel, kuna kuriteo koosseis ei ole täidetud. KrMS § 193 lubab kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul, kui selleks on alus ja ajend ning puuduvad KrMS § 199 lg 1 sätestatud asjaolud. Sellise piirangu seadmine kriminaalmenetluse alustamisele kujutab endast olulist õigusriiklikku garantiid üksikisiku põhiõiguste kaitsel, et vältida kriminaalmenetluslike vahendite alusetut kasutamist.
Kriminaalmenetlus on isikute põhiõigusi äärmiselt intensiivselt riivav menetlus ja selle alustamine ei saa toimuda kergekäeliselt, vaid peab olema põhjendatud väga ulatusliku ja tõsise ühiskondlike normide rikkumisega, mis väärivad vastavalt karistusõiguslikku sekkumist. KarS § 264 objektiivse koosseisu moodustab looma suhtes lubamatu teo toimepanemine avalikus kohas või julmal viisil. Lubamatu tegu looma suhtes on defineeritud LoKS § 4 lg 1, mille järgi on selleks looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tungitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast, välja arvatud LoKS-st endast tulenevas erandid. Subjektiivsest küljest eeldab antud koosseis tahtlust.
Kriminaalmenetlus kui karistusõiguslik reageering on olemuslikult kõige tõsisem sekkumine isikuvabadustesse, mille alustamine peab olema äärmiselt põhjendatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud 06.06.2005 lahendis, et erinevate isikute põhiõiguste tasakaalustatud kaitse huvides on riiklikult oluline tagada, et kriminaalmenetlust alustataks ja isikut käsitletaks kuriteos kahtlustatavana alles pärast väidetava kuriteo tunnuste põhjalikku analüüsi õigusküsimustes pädeva isiku poolt. Antud seisukohast tuleneb üheselt kriminaalmenetluse alustamise keeld juhtudel, kui kriminaalmenetlust välistav asjaolu ilmneb kuriteoteatest.
Täiendavalt selgitan, et Riigikohus on oma 28.09.2010.a lahendis nr 3-1-1-60-10 kirjeldanud kriminaalmenetluse keskset põhimõtet järgnevalt: „Kui kohtuotsuse tegemisel tuleb in dubio pro reo põhimõttest lähtudes tõlgendada kahtlused süüdistatava kasuks, siis KrMS §-s 6 sätestatu nõuab, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda in dubio pro duriore põhimõttest, tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks. Samas ei saa eitada, et ka juba ainuüksi kriminaalmenetluse alustamisega võidakse ühiskonnas valitsevate hoiakute tõttu isikuid stigmatiseerida. Seetõttu tuleb taunida kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline.
Täiendavalt selgitan, et Riigikohus on oma 28.09.2010.a lahendis nr 3-1-1-60-10 kirjeldanud kriminaalmenetluse keskset põhimõtet järgnevalt: „Kui kohtuotsuse tegemisel tuleb in dubio pro reo põhimõttest lähtudes tõlgendada kahtlused süüdistatava kasuks, siis KrMS §-s 6 sätestatu nõuab, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda in dubio pro duriore põhimõttest, tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks. Samas ei saa eitada, et ka juba ainuüksi kriminaalmenetluse alustamisega võidakse ühiskonnas valitsevate hoiakute tõttu isikuid stigmatiseerida. Seetõttu tuleb taunida kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline.
“ Kuna juhtumi läbivaatamise käigus on selgunud, et puuduvad andmed selle kohta, et koera tahtlikult tapeti, puudub ka kriminaalmenetluse alus ja selle põhjusel on Põhja prefektuuri IdaHarju politseijaoskonna menetlusteenistuses koostatud antud materjalide põhjal menetluse mittealustamise materjalid nr 17231500456 Teatame, et Teie poolt kogutud materjalid suunatakse menetlemiseks Kose Vallavalitsuse korrakaitseametnikule. Käesoleva teate peale vastavalt KrMS § 207 lõike 1 alusel võib alustamata jätmise teate saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kannatanu KrMS § 38 mõistes kaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri, asukohaga Tatari 39, Tallinn 10134.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
4.aprill 2017
Põhja Ringkonnaprokuratuur
Tatari 39, Tallinn
info.pohja@prokuratuur.ee
4.04.2017
Kaebuse esitaja/kannatanu: Eestimaa Loomakaitse Liit
KAEBUS Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri teatisele kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
4.aprill 2017
Põhja Ringkonnaprokuratuur
Tatari 39, Tallinn
info.pohja@prokuratuur.ee
4.04.2017
Kaebuse esitaja/kannatanu: Eestimaa Loomakaitse Liit
KAEBUS Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri teatisele kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale
1. 18.03.2017 sai Eestimaa Loomakaitse Liidule (ELL) teatavaks, et Kaasiku talus Sae külas Kose vallas Harjumaal on Kalle Dombergi ja Tiina Dombergi poolt jäetud hooletusse ja ebasobivatesse tingimustesse ketikoer Bimbo. Koer oli silmnähtavalt alatoidetud, tema ketipiirkond mudane, kett lühike ning varjumiseks mõeldud kuudil puudus põrand, mistõttu oli koer sunnitud magama kuudi põranda asemel olnud märja ja külma muda sees. Teadaolevalt viis naabruses elav Sirje Tees samal päeval koheselt Bimbole süüa ning paigaldas kuudi põhja Kaasiku talus maja ees nööril
rippunud vatiteki, et koeral oleks kuiv koht, kus lamada. Bimbo oli apaatne, kuid muutus elavamaks, kui tundis toidu lõhna. Toidu juurde jõudes, kugistas Bimbo toitu viisil, mis kinnitas kahtlust, et koerale regulaarselt süüa ei anta.
2. Sama päeva õhtul läksid naabruses elavad ELL juhatuse liige Pille Tees ja Sirje Tees koerale uuesti toitu viima ja paigaldasid kuudi põhja selleks kaasa võetud heinad. Tiina Domberg väitis neile, et nad toidavad koera, kuid ta on nii vana ja ei taha eriti süüa. Kuna Bimbo pidamistingimused olid ilmselgelt koerale sobimatud, selgitas Pille Tees omanikele kohustust tagada Bimbole nõuetelevastavad tingimused, sh tagada regulaarne toit, piisav liikumisala ning nõuetelevastav kuut. Tiina Domberg vastas, et on teinud kõik endast oleneva ja rohkemat nad Bimbole pakkuda ei suuda.
Kuna Bimbo tingimustega ja olukorraga on olnud probleeme ka varasemalt, so alates 2007. aastast ning ta on nö vahelduva eduga olnud kord alatoidetud, seejärel nii Veterinaar- ja Toiduameti ametnike sekkumisel ja külaelanike poolt tähelepanu juhtimise järgselt kosunud ja siis mingi aja pärast jälle alatoidetud, siis oli selge, et Bimbot sellistesse tingimustesse enam jätta ei saa. Sama päeva õhtul Tiina Domberg loobus oma koerast ELL kasuks ja nõustus, et Bimbole otsitakse uus kodu. Pille Tees ja Tiina Domberg leppisid suulise vestluse tulemusel kokku, et Pille Tees viib Bimbo koheselt Kaasiku talust ära, kui on olemas koerale sobiv koht.
3. 19.03.2017 hommikul läksid ELL juhatuse liikmed Pille Tees ja Piret Tees Kaasiku tallu Bimbole järgi, sest olemas oli sobiv turva/hoiukodu, kuhu koer uue omaniku leidmiseni paigutada. Tiina Domberg oli kodust lahkunud ja tööle läinud. Kalle Domberg oli kodus, ta tuli trepile ja oli ilmselgelt joobes ning käskis Pille Teesil ja Piret Teesil lahkuda. Kalle Dombergile selgitati, et Bimbo võetakse kaasa vastavalt eelmisel päeval sõlmitud kokkuleppele. Pille Tees võttis Bimbo ketist lahti, koer järgnes autole ja ronis ise autosse sisse. Kalle Domberg koera äraviimist ei takistanud ega keelanud. Seejärel viisid Pille Tees ja Piret Tees Bimbo Tallinnasse hoiukodusse. Kalle Domberg ega Tiina Domberg ei ole ELL-i ega Pille Teesi või Piret Teesi poole tänaseni pöördunud, veel vähem teatanud, et soovitakse koerast loobumise kohta avaldatud tahteavaldust tagasi võta või vaidlustada loobumise fakti.
4. 20.03.2017 viisid Pille Tees ja Piret Tees Bimbo Nõmme Loomakliinikusse (asukoht Pärnu mnt 434, Tallinn, üldtelefon: 652 2722). Bimbot vaatas läbi ja teostas protseduure veterinaararst Ursula Mesikäpp. Bimbo kaalus 23 kilo. Nähtus, et koer on tugevas alakaalus (normaalkaal peaks olema 35 kg - 40 kg), alatoidetud, kuid puudusid tunnused või sümptomid, mis viitaksid sellele, et Bimbol esineks probleeme toidu omastamisega.
Bimbo reageeris ka kliinikus toidu lõhnade peale ning otsis meeleheitlikult toitu. Koera käitumine ja seisund viitavad igati, et koera on pikema aja jooksul sisuliselt näljutatud. Käesolevale teatele on lisatud ka loomaarsti hinnang, mis viitab sellele, et kui Bimbo oleks saanud korralikult süüa, oleks tema kilpnäärme näitajate tõttu pidanud ta olema pigem ülekaalus, mitte alakaalus (kilpnäärme alatalitluse tõttu tahab rohkesti süüa).
5. 22.03.2017 ELL politseile avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks karistusseadustiku § 264 alusel (looma julm kohtlemine). ELL märkis avalduses, et koer Bimbo piinarikas näljutamine koosmõjus nõuetele mittevastavate pidamistingimustega (kuudil puudus põhi ja koer oli sunnitud magama-puhkama pika aja jooksul märja ja külma muda sees, kuudi ümbrus oli mudane, koer veetis aastaid liiga lühikese keti otsas ning talle ei ole piisavalt toitu võimaldatud) ilmselgelt looma julm kohtlemine KarS § 264 mõttes.
6. 31.03.2017 teatisega teavitas PPA ELL-i kriminaalmenetluse algatamata jätmisest, märkides, et juhtumi läbivaatamise käigus on selgunud, et puuduvad andmed selle kohta, et koera tahtlikult tapeti, puudub ka kriminaalmenetluse alus ja selle põhjusel on Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlusteenistuses koostatud antud materjalide põhjal menetluse mittealustamise materjalid nr 17231500456. PPA teatas samuti, et ELL-i poolt kogutud materjalid suunatakse menetlemiseks Kose Vallavalitsuse korrakaitseametnikule.
7. 4.04.2017 kaalus Bimbo 27,7 kilo. Seega on Bimbo vaid 16 päeva peale tema äratoimetamist Kaasiku talust võtnud juurde 4,7 kilo. Ainuüksi see asjaolu ilmestab selgelt, et koerale ei võimaldatud enne tema ELL hoole alla andmist piisavalt toitu.
8. ELL kriminaalmenetluse algatamata jätmisega ei nõustu ning leiab, et antud juhul on olemas nii ajend kui alus menetluse algatamiseks ning puuduvad kriminaalmenetluse algatamist välistavad asjaolud.
9. Vastavalt loomakaitseseaduse § 4 lg-le 1 on looma suhtes lubamatu tegu looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast.
Nimetatud sättest tuleneb üheselt, et kõik loomale põhjustatavad kannatused, mis ei ole lubatud, on keelatud. Kars § 264 lg 1 p-de 2 ja 3 kohaselt looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest avalikus kohas ja/või julmal viisil karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Seega käsitlevad KarS § 264 lg 1 punktid 2 ja 3 kuriteona looma suhtes lubamatut tegu, mis on toime pandud avalikus kohas ja/või julmal viisil.
ELL osundas, et antud juhul on tegemist looma suhtes lubamatu teoga julmal viisil, kuna koer oli silmnähtavalt alatoidetud (koera sisuliselt näljutati pika aja jooksul), alatoitumusel puudub meditsiiniline põhjus (st alatoitumus ei ole põhjustatud haigusest, mida tõendab ka käesolevaks ajaks teadaolev koera seisund), koer oli lisaks näljutamisele väga pika aja jooksul sunnitud elama lühikese keti otsas ning magama ja puhkama mudasel ja külmal maapinnal. ELL hinnangul ei ole PPA juhtumi asjaolusid endale isegi olemasolevate tõendite alusel selgeks teinud, viidates koera tapmisele. Koer ei ole tapetud ja on elus ning loovutatud ELL-le koera väärkohelnud omanike poolt. Bimbo olukord on regulaarse toitmise ja hoole tulemusel juba oluliselt ja märgatavalt paranenud (lisatud asjakohased 04.04.2017. tehtud fotod).
Arvestades ELL-i poolt esile toodud asjaolusid ja olemasolevaid tõendeid, pidanuks politsei algatama asjas kriminaalmenetluse. Menetlust alustamata asuda olemasolevate andmete põhjal seisukohale, et omanike tegevuses puudus tahtlus, on ebaõige ja vastuolus seadusega. Vastava asjaolu üle saab tõsikindla järelduse teha alles kriminaalasja menetlemisel.
10. KrMS § 194 lg-te 1 ja 2 kohaselt on kriminaalmenetluse ajend kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave. Kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. Antud juhul on kuriteole viitav teade olemas ELL esitatud avalduse näol, milles välja toodud asjaolud viitavad üheselt kuriteo toimepanemisele ning sellele, et tegemist võib olla kriminaalkorras karistatava teoga – loomale on tekitatud kannatusi eriti julmal moel (jäetud loom pika aja jooksul ravita, ja abitusse seisundisse, mille tagajärjel loom suri).
KrMS § 6 kohaselt on kuriteo asjaolude ilmnemisel uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad KrMS §-s 199 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud või kui puudub alus lõpetada kriminaalmenetlus otstarbekuse kaalutlusel. KrMS § 199 lg 1 kohaselt alustab uurimisasutus või prokuratuur kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad käesoleva
seadustiku § 199 lõikes 1 sätestatud asjaolud.
seadustiku § 199 lõikes 1 sätestatud asjaolud.
ELL hinnangul antud juhul kriminaalmenetlust välistavad asjaolud puuduvad. Riigikohus sedastas otsuses 3-1-1-60-09: „Kui kohtuotsuse tegemisel tuleb in dubio pro reo põhimõttest lähtudes tõlgendada kahtlused süüdistatava kasuks, siis KrMS §-s 6 sätestatu nõuab, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda in dubio pro duriore põhimõttest, tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks. Seetõttu leiab ELL, arvestades muuhulgas ELL avalduses viidatud asjaolusid ja sündmuse kirjeldust, et esinevad alus ja ajend kriminaalmenetluse algatamiseks ning nn legaliteedipõhimõttest lähtuvalt on uurimisasutus kohustatud kriminaalmenetlust läbi viima.
ELL hinnangul on PPA etteruttavalt asunud seisukohale, et Bimbo endiste omanike (Kalle Domberg ja Tiina Domberg) tegevuses puudub tahtlus (kuigi PPA viitab seejuures ekslikult ja ebaõigesti koera tapmisele). Arvestades endiste omanike käitumist (tegevusetus) on ELL hinnangul tegemist vähemalt kaudse tahtlusega. ELL nõustub, et KarS § 264 lg 1 p 3 järgi subjektiivsest küljest eeldab tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse määratlust aluseks võttes nõuab tahtluse esinemiseks selle intellektuaalse elemendi kõrval ka voluntatiivse elemendi olemasolu. Viimane eeldab, et lisaks teadlikkusele koosseisupärastest asjaoludest peab toimepanija nende realiseerimist ka tahtma.
Tahtlust tuvastades tuleb lähtuda asjaolust kas tegemist on tegevus või tegevusetuse deliktiga. Tegevusetusedelikti puhul peab süüdistatav kujutlema olukorda, mis tema passiivseks jäämise korra realiseerib süüteokoosseisu ja seda tahtma. Selleks, et Bimbo endistele omanikele etteheidetav käitumine vastaks KarS § 13 lg 1- § 264
lg 1 p 3 koosseisulistele tunnustele tuleb tuvastada kaudne tahtlus läbi intellektuaalse elemendi, kus peab olema tõendatud, et Bimbo endised omanikud peavad võimalikuks tagajärje saabumist ja läbi volunatiivse elemendi peavad nad nõustuma koosseisupärase asjaolu saabumisega ehk selle möönmisega s.o toimepanija poolt käitumises süüteokoosseisu realiseerimise tagajärje heakskiitmise ning sellega soostumisega.
lg 1 p 3 koosseisulistele tunnustele tuleb tuvastada kaudne tahtlus läbi intellektuaalse elemendi, kus peab olema tõendatud, et Bimbo endised omanikud peavad võimalikuks tagajärje saabumist ja läbi volunatiivse elemendi peavad nad nõustuma koosseisupärase asjaolu saabumisega ehk selle möönmisega s.o toimepanija poolt käitumises süüteokoosseisu realiseerimise tagajärje heakskiitmise ning sellega soostumisega.
Esiteks nägid Kalle Domberg ja Tiina Domberg iga päev, millistes tingimustes nende koer Bimbo oli, et tema keti piirkond on väga mudane, tema kuut on lagunenud, kuudi põhjas on muda, koera kett lühike ja puudub sobiv koht lamamiseks-puhkamiseks- ilmastikutingimuste eest varjumiseks. Seejuures oli Bimbo pandud sellistesse tingimustesse nende enda poolt. Samuti oli koera välimus neile igapäevaselt nähtav. Seetõttu ei saa kuidagi viidata teadmatusele ega ka tahtluse puudumisele. Koera väljanägemisest pidid nad aru saama, et koer ei saa piisavalt toitu, kuid vaatamata sellele nad koerale seda piisavalt ei andnud.
Koera sellisel moel näljutamine on seejuures kahtlemata julm ja loomale rohkelt kannatusi põhjustav. Et lisaks toidu puudumisele olid ka muud koera tingimused pika aja jooksul koerale kannatusi tekitavad, siis ei ole kahtlust, et tegemist on koera julma kohtlemisega. Seejuures pidid koera endised omanikud vähemalt pidama võimalikuks, et koera tingimused ja vähene toidu võimaldamine põhjustavad koerale kannatusi, mida saanuks tegevuse korral vältida. Liiatigi on ilmne, et koera olukord oli selline olnud pika aja jooksul. Seega Tiina Domberg ja Kalle Domberg sisuliselt soostusid Bimbole saabunud tagajärgedega. Jäädes passiivseks olid Bimbo endised omanikud tegevusetud.
Vastavalt KarS §- le 13 vastutab isik tegevusetuse eest juhul, kui ta on seaduses kirjeldatud tagajärge ära hoidma õiguslikult kohustatud (nn garandiseisund). Koeraomanikud on oma hoole all olevate loomade suhtes nn valvegarandid ja kaitsegarandid, st nad peavad kaitsma ühiskonda oma loomade kui suurema ohu allikate eest (võlaõigusseaduse § 1060) ning seejuures tagama oma loomale tema heaoluks vajaliku ja kaitsema teda välditavate kannatuste eest (LoKS sätted). Üksnes loomapidajatel oli antud juhul võimalus ja kohustus saabunud tagajärgesid ära hoida Seega on Põhja Prefektuur etteruttavalt ning asjaolusid väljaselgitamata leidnud ebaõigesti, et kirjeldatud sündmuse juures puudub koeraomanikel tahtlus ning sellest tulenevalt kriminaalmenetlust ei alustata.
11. Lisaks eeltoodule jääb täiesti arusaamatuks, miks on PPA märkinud, et edastab ELL-i poolt kogutud materjalid menetlemiseks Kose Vallavalitsuse korrakaitseametnikule. Tegemist ei ole antud juhul omavalitsuse ametniku pädevuses oleva küsimusega ning olukorras, kus PPA leiab, et kriminaalmenetluse algatamiseks ei ole alust, pidanuks PPA algatama käesoleval juhtumil vähemalt väärteomenetluse LoKS § 661 ja § 662 alusel (loomapidamisnõuete rikkumine ja looma suhtes lubamatu teo toimepanemine). Omavalitsusel puudub antud küsimuses menetluse läbiviimise pädevus. ELL juhib tähelepanu järgmistele loomapidamisnõuetele:
LoKS) § 3 lg 2 kohaselt peab loomapidaja võimaldama loomale vastavalt looma liigile ja eale:
1) kohases koguses sööta ja joogivett;
2) sobiva hoolduse;
3) sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku
liikumisvajadust; 4) muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku.
LoKS § 3 lg 5 alusel on põllumajandusminister kehtestanud 24.07.2008 määruse nr 76„Lemmikloomade pidamise nõuded“, milles on toodud lemmikloomade pidamise nõuded konkreetsemalt. Määruse § 3 kohaselt tuleb lemmiklooma pidamise ruumi või ehitise põrand või põhi hoida puhtana. Ruumi või ehitise põrand peab olema kaetud loomaliigile sobiva allapanuga. Võrkpõrand, restpõrand või muu augustatud põrand peab olema loomaliigile sobivast materjalist, et välistada looma kinnijäämine ja vigastumine.
LoKS) § 3 lg 2 kohaselt peab loomapidaja võimaldama loomale vastavalt looma liigile ja eale:
1) kohases koguses sööta ja joogivett;
2) sobiva hoolduse;
3) sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku
liikumisvajadust; 4) muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku.
LoKS § 3 lg 5 alusel on põllumajandusminister kehtestanud 24.07.2008 määruse nr 76„Lemmikloomade pidamise nõuded“, milles on toodud lemmikloomade pidamise nõuded konkreetsemalt. Määruse § 3 kohaselt tuleb lemmiklooma pidamise ruumi või ehitise põrand või põhi hoida puhtana. Ruumi või ehitise põrand peab olema kaetud loomaliigile sobiva allapanuga. Võrkpõrand, restpõrand või muu augustatud põrand peab olema loomaliigile sobivast materjalist, et välistada looma kinnijäämine ja vigastumine.
Määruse § 6 järgi peab lemmikloomale antav sööt olema toitev ja tasakaalustatud ning vajaduse korral mineraalide ja vitamiinidega rikastatud. Lemmiklooma söötmisel tuleb arvestada looma liigilisi ja ealisi söödaeelistusi. Lemmiklooma jaoks peab olema pidevalt saadaval puhas joogivesi. Määruse § 9 järgi tuleb koerale tagada võimalus rahuldada liikumisvajadust, arvestades tema suurust ja temperamenti. Määruse §-s 10 on toodud nõuded koera ketis pidamisele. Nimelt ei tohi ketis peetava koera kaelarihm olla metallist ega poov. Kui koera kett on kinnitatud jooksutrossile, peab koer saama liikuda piki trossi 10 m ulatuses ja vähemalt 2 m laiuti kummalegi poole.
Kui koera kett on kinnitatud muule sobivale vahendile, siis peab koer saama liikuda vähemalt 40 m2 ulatuses. Koera kett peab paiknema nii, et oleks välistatud selle keerdumine puu või muu eseme ümber. Määruse §-s 12 on aga kehtestatud nõuded koera kuudile. Nii tohib aasta ringi õues pidada vaid sellist koera, kes on kohastunud pidevaks õues olemiseks.
Välistingimustes peetaval koeral peab olema kuut või loomale ebasoodsate ilmastikutingimuste eest kaitset pakkuv muu ruum või ehitis. Kuudi suurus, ehitus ja varustatus peavad olema koerale sobivad. Kuudi seinad, katus ja põrand ei tohi tuult läbi lasta ning peavad vajaduse korral olema varustatud soojusisolatsiooniga. Kuudi põhi peab asuma maapinnast kõrgemal. Kuudi sissepääsuava peab sobima seal peetava koera suurusega ning ei tohi põhjustada koera vigastumist. Sissepääsuava varustatakse vajaduse korral sobiva kattega, mis kaitseb koera ebasoodsate ilmastikutingimuste eest. Kuudi põrand tuleb hoida puhta ja kuivana. Koeral peab kuudis olema magamisalus.
ELL esitatud andmed viitavad üheselt ja selgelt eeltoodud nõuete rikkumisele, mistõttu on selge, et PPA pidanuks algatama kriminaalmenetluse aluste puudumisel vähemalt väärteomenetluse ning omavalitsuse korrakaitseametnikule materjalide edastamine on põhjendamatu.
12. ELL osundab, et Riigikohus on otsuses 3-1-1-19-10 p 8.2 selgitanud, et kuivõrd
süüdistuskohustusmenetlus on pigem suunatud legaliteedipõhimõtte järgmise kohtulikule kontrollimisele ja mitte niivõrd kannatanu subjektiivsete õiguste kaitsele, on prokuratuur kohustatud kaebuse laekumisel alati hindama ja analüüsima konkreetse kriminaalmenetluse lõpetamise õiguspärasust ning seda sõltumata faktist, kas prokuratuuri hinnangul on kaebuse esitanud isik käsitletav kannatanuna karistusõiguslikus mõttes. ELL peab vajalikuks juhtida tähelepanu ka Riigikohtu avaldatud seisukohale, mille kohaselt on prokuratuur kaebuse läbivaatamisel
kohutatud analüüsima kõiki õiguslikke aspekte, ka neid, millele isik pole osutanud, ja koostama põhistatud määruse kaebuse rahuldamise või selle rahuldamata jätmise kohta.
ELL rõhutab, et esitab käesolev kaebuse kannatanuna, arvestades, et Kalle Domberg ja Tiina Domberg loobusid koerast ELL kasuks, st koer Bimbo omanik on ELL.
Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 207 lg 1 ja 3 kohaselt on kannatanul õigus kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale esitada kaebus 10 päeva jooksul. KrMS § 37 lg 1 järgi on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku
poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju.
Riigikohuson lahendis nr 3-1-1-97-10 leidnud, et KrMS § 37 lg-s 1 sätestatud tingimus, mille kohaselt peab kahju olema tekitatud vahetult kuriteoga, tähendab seda, et kannatanuna saab käsitada üksnes isikut, kellele tekitatud kahju on kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteoga nii faktiliselt kui ka õiguslikult seotud. Faktilise seotuse all peetakse silmas seda, et kannatanu kahju peab olema tekkinud sellistel asjaoludel, mis olulises osas kattuvad menetletava kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavate faktiliste asjaoludega. Vastasel korral ei ole võimalik väita, et kannatanule oleks kahju tekitatud sama teoga, mis on konkreetse kriminaalmenetluse esemeks. Õigusliku seose all peetakse silmas KrMS § 37 lg 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt peab kahju olema tekitatud vahetult "kuriteoga". See tähendab, et kannatanu kahju ja kriminaalmenetluse eseme vahel on nõutav ka õiguslik seos. Kuriteokoosseis, mille järgi kriminaalmenetlus toimub, peab olema määratud kaitsma seda sama õigushüve, mille rikkumisest kannatanu kahju tuleneb.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 49 lg 3 kohaselt käsitletakse looma asjana, kellele põhjustatud vigastusi/kannatusi saab määratleda kahju tekkimisena asja omanikule. Käesoleval juhul saab kannatanuks lugeda end koera omanikuna määratlenud isikut, kellele koerale tekitatud kannatustega kaasnenud kahju saab vaadelda nii õiguslikus kui ka faktilises seoses kuriteosündmustega. Eeltoodu tähendab, et ELL-le on antud olukorras õigus vaidlustada kriminaalmenetluse algatamata jätmist igal juhul. Tuginedes eeltoodule palub Eestimaa Loomakaitse Liit prokuratuuril kohustada Politsei- ja Piirivalveametit algatama käesolevas asjas kriminaalmenetluse.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Nii palju piina, pisaraid ja kulutatud aega ning närvirakke! Nii mõnigi küsib nüüd kindlasti, aga kas sellel on üldse mingit mõtet? On sõbrad on ja alati on mõte nende eest seista, kes seda ise ei suuda.
"Kas või ninast veri välja!", aga just nii põhimõttekindlad loomakaitsjad me liidus olemegi!
Võitlus Bimbo ja tema saatusekaaslaste õiguse eest süüa ja normaalselt koheldud saada, jätkub. Võitlus maksumaksjalt palka saavate ja oma tööd mittetegevate veterinaarametnike, politseinike, prokuröride ja loomapiinajatele naeruväärseid karistusi määravate kohtunike vastu, jätkub .......
Võitlus Bimbo ja tema saatusekaaslaste õiguse eest süüa ja normaalselt koheldud saada, jätkub. Võitlus maksumaksjalt palka saavate ja oma tööd mittetegevate veterinaarametnike, politseinike, prokuröride ja loomapiinajatele naeruväärseid karistusi määravate kohtunike vastu, jätkub .......
PS! Need fotod, kus Bimbo juba üksjagu kobedam välja paistab, on tehtud juba hoiukodus paari nädala möödumisel. Ainult pime ei saa märgata totaalset muutumist, sest Bimbo on konditsioon ja tervislik seisund muutus paremuse poole lausa päevadega!
