Eilset registreerimiskuupäeva kandev määrus tekitab hämmingut. Samas enam ei tekita ka, sest nii need asjad juba Eesti õigusruumis käivad ning kümne aasta jooksul olen näinud kümneid ja kümneid kordi kuidas riigivõim loomi piinanud või tapnud inimesi soosima on hakanud.Jutt käib antud juhul loomakaitse liidule loovutatud 17 aastasest Bimbost, kelle elunatuke möödus lühikese keti otsas enamasti näljasena vireledes. Viimased kümme aastat oleme üritanud seadusekuulekate kodanikena pöördunud Eesti riigi poole, et vaest koera aidata ja sellest Kolgata teest kirjutasin ka hiljuti üsna põhjalikult.
Tagantjärgi tarkus on see, et tegelikult oleks pidanud sealt koera juba aastaid tagasi kasvõi väevõimuga ja seadusevastaselt ära võtma, sest seda riiki ja tema truualamlikke ametnikke ühe koera kannatused ei huvita. See on fakt.
Politseid Bimbo närune elu ja kannatused ei huvitanud ning ka see sai tõe huvides head lugejad, Teieni üksikasjalikult toodud. Eestimaa Loomakaitse Liit kaebas pollarite peale prokuratuuri nagu seadus ette näeb:
„Appi-appi, politsei vennikesed ei viitsi tööd teha ja tõlgendavad loomakaitseseadust oma suva järgi! Taastage õiglus!“
Eile saabuski Põhja ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Natalia Duškinalt üllitis, mida soovitan lugeda siiski kui halenaljakat anekdooti Eesti riigi õigussüsteemist. Looma- ja koerasõpradel soovitan enne lugemist tungivalt igaks kümneks juhuks rahusti sisse võtta või vähemalt validoolitablett keele alla susata!
Kaebuse rahuldamata jätmise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 20.04.2017, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör, Natalia Duškina
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 17231500XX
Kaebuse registreerimisnumber: PRP-13/17/XXX-(2)
Kaebuse esitaja: Eestimaa Loomakaitse Liit
1. Eelnev menetlus1.1 22.03.2017 registreeriti Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) infosüsteemis Piret Teesi poolt esitatud teade nr 2315170002857. Teates märgiti, et 18.03.2017 avastati Kaasiku talus Sae külas Kose vallas koer Bimbo, kelle elamistingimused ei pruugi olla nõuetekohased. 19.03.2017 võttis Piret Tees koera enda hoole alla. Samuti märgiti teates, et koer on alatoidetud.
1.2 31.03.2017 koostas Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse, menetlusteenistuse vanemkomissar Veronika Ehrenbusch kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate nr 3.2-1.4/XXX-2. Kriminaalmenetlus jäeti alustamata kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu, mis on Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 199 lg 1 p 1 kohaselt kriminaalmenetluse alustamist välistav asjaolu. Käesolevas asjas kogutud materjalid suunati menetlemiseks Kose Vallavalitsuse korrakaitseametnikule.
2. Kaebuse sisu
2.1 04.04.2017 registreeriti Põhja Ringkonnaprokuratuuris Eestimaa Loomakaitse Liidu (edaspidi ELL) kaebus PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse, menetlusteenistuse vanemkomissari Veronika Ehrenbuschi kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate peale, milles paluti kohustada PPA-d algatada käesolevas asjas kriminaalmenetlus.
2.2 Kaebaja ei nõustu kriminaalmenetluse alustmata jätmisega leides, et antud juhul on olemas nii ajend kui alus menetluse alustamiseks ning puuduvad kriminaalmenetluse alustamist välistavad asjaolud. Kaebaja tugineb Loomakaitseseaduse (edaspidi LoKS) § 4 lg-le 1, mille kohaselt looma suhtes lubamatu tegu on looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu sundimine talle üle jõu käivatele pinutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast, välja arvatud käesoleva seaduse § 10 lg-s 1 nimetatud juhud ja käesoleva seaduse nõuetele vastavad loomkatsed. Kaebaja märgib, et eelnimetatud sättest tuleneb üheselt, et kõik loomale põhjustatavad kannatused, mis ei ole lubatud, on keelatud. Ühtlasi tugineb kaebaja Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 264 lg-le 1 p-le 3, mis käsitleb looma suhtes lubamatu teo toimepanemist julmal viisil.
2.3 Kaebaja on seisukohal, et KarS § 264 lg 1 p 3 koosseis on täidetud, kuna koer oli silmnähtavalt alatoidetud (koera sisuliselt näljutati pika aja jooksul), alatoitumusel puudus meditsiiniline põhjust (st alatoitumus ei olnud põhjustatud haigusest, mida tõendab ka käesolevaks ajaks teadaolev koera seisund), koer oli lisaks näljutamisele väga pika aja jooksul sunnitud elama lühikese keti otsas ning magama, puhkama mudasel ja külmal maapinnal.
2.4 Kaebaja toob välja, et KrMS § 6 kohaselt on kuriteo asjaolude ilmnemisel uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad KrMS §-s 199 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud või puudub alus lõpetada kriminaalmenetlus otstarbekuse kaalutlustel. Samuti viitab kaebaja Riigikohtu (edaspidi RK) otsusele 3-1-160-09, mille kohaselt kui kohtuotsuse tegemisel tuleb in dubio pro reo põhimõttest lähtudes tõlgendada kahtlused süüdistatava kasuks, siis KrMS §-s 6 sätestatu nõuab, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda in dubio pro duriore põhimõttest, tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks.
2.5 Kaebaja leiab, et tegu oli toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, kuna koera endised omanikud pidid vähemalt pidama võimalikuks, et koera tingimused ja vähene toidu võimaldamine põhjustavad koerale kannatusi, mida saanuks tegevuse korral vältida.
2.6 Kaebaja on seisukohal, et PPA oleks pidanud käesolevas asjas alustama vähemalt väärteomenetlust loomapidamisnõuete rikkumise ja looma suhtes lubamatu teo toimepanemise suhtes LoKS § 661 ja § 662 alusel. Lisaks viitab kaebaja LoKS §-le 3 lg-tele 2 ja 5 ning põllumajandusministri kehtestatud 24.07.2008 määrusele nr 76 §-dele 3, 6, 9, 10, 12 ning eelnimetatud nõuete rikkumistele. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks PPA edastas ELL-i poolt kogutud materjalid menetlemiseks Kose Vallavalitsuse korrakaitseametnikule.
2.7 Kaebaja tugineb RK otsuse 3-1-1-19-10 p-le 8.2, mille kohaselt süüdistuskohustusmenetlus on pigem suunatud legaliteedipõhimõtte järgimise kohtulikule kontrollimisele ja mitte niivõrd kannatanu subjektiivsete õiguste kaitsele, on prokuratuur kohustatud kaebuse laekumisel alati hindama ja analüüsima konkreetse kriminaalmenetluse lõpetamise õiguspärasust ning seda sõltumata faktist, kas prokuratuuri hinnangul on kaebuse esitanud isik käsitletav kannatanuna karistusõiguslikus mõttes. Viidatakse ka RK seisukohale, mille kohaselt on prokuratuur kaebuse läbivaatamisel kohustatud analüüsima kõiki õiguslikke aspekte, ka neid, millele isik pole osutanud, ja koostama põhistatud määruse kaebuse rahuldamise või selle rahuldamata jätmise kohta.
2.8 Kaebaja rõhutab, et esitas kaebuse kannatanuna, arvestades, et koera endised omanikud Kalle XXX ja Tiina XXX loobusid koerast ELL kasuks, st koer Bimbo omanik on ELL. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 49 lg 3 kohaselt loomadele asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega on kaebaja seisukohal, et antud juhul saab kannatanuks lugeda end koera omanikuna määratlenud isikut ehk ELL-i, kelle koerale tekitatud kannatustega kaasnenud kahju saab vaadelda nii õiguslikus kui ka faktilises seoses kuriteosündmusega.
2.9 Seega oma kaebuses PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse, menetlusteenistuse vanemkomissari Veronika Ehrenbuschi teatele kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale, palub ELL Põhja ringkonnaprokuratuuril kohustada PPA-d algatada käesolevas asjas kriminaalmenetlus.
3. Prokuratuuri seisukoht
3.1 Abiprokurör, olles tutvunud 04.04.2017 Põhja Ringkonnaprokuratuuris registreeritud ELL seaduslike esindajate Piret Teesi ja Pille Teesi esitatud kaebusega, leiab, et see tuleb jätta läbivaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu.
3.2 Abiprokurör peab vajalikuks selgitada, et KrMS § 207 lg 1 ja 2 kohaselt on vaid kannatanul õigus kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale esitada kaebus. Sellest järeldub, et kuigi kriminaalmenetluse seadustik ei piira kuriteokaebuse esitajate ringi, on edasikaebe võimalus tagatud üksnes kannatanule.
3.3 PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse, menetlusteenistuse vanemkomissari Veronika Ehrenbusch on kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates õigesti viidanud kaebeõiguse alusele KrMS § 207 lõigetele 1 ja 3, millest nähtuvalt on üksnes kannatanul õigus esitada kaebust Põhja Ringkonnaprokuratuurile kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale.
3.4 KrMS § 37 lg 1 järgi on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. RK on lahendis nr 3-1-1-97-10 leidnud, et KrMS § 37 lg-s 1 sätestatud tingimus, mille kohaselt peab kahju olema tekitatud vahetult kuriteoga, tähendab seda, et kannatanuna saab käsitada üksnes isikut, kellele tekitatud kahju on kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteoga ajaliselt nii faktiliselt kui ka õiguslikult seotud.
3.5 Faktilise seotuse all peetakse silmas seda, et kannatanu kahju peab olema tekkinud sellistel asjaoludel, mis olulises osas kattuvad menetletava kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavate faktiliste asjaoludega. Vastasel korral ei ole võimalik väita, et kannatanule oleks kahju tekitatud sama teoga, mis on konkreetse kriminaalmenetluse esemeks.
3.7 Antud juhul selgitab abiprokurör, et ELL ei ole käesoleval juhul käsitletav kannatatuna, kuna varaline kahju, mis tekkis ELL-ile juriidilise isikuna, ei ole kuriteoga vahetult seotud. Nimelt TsÜS § 49 lg 3 kohaselt käsitletakse looma asjana, kellele põhjustatud vigastusi saab määratleda kahju tekkimisena asja omanikule. Kahju tekkimise ajal ehk looma võimalike elamistingimuste rikkumiste raames ei olnud ELL koera Bimbo omanik, vaid koera omanikud olid Kalle XX ja Tiina XXX
3.8 Kose valla koerte ja kasside pidamise eeskirja (edaspidi Eeskiri) § 1 lg 1 sätestab, et käesolev eeskiri kehtestab koerte ja kasside pidamise nõuded Kose valla haldusterritooriumil. Vastavalt Eeskirja § 5 lg-le 4 on keelatud looma hüljata, vigastada, abitusse seisundisse jätta, tekitada valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi, põhjustada looma hukkumist või panna toime muud looma suhtes lubamatut tegu. Eeskirja § 8 lg 1 näeb ette, et käesoleva eeskirja rikkumise eest karistatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 663 alusel ja korras. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 664 kohaselt on §-des 662 ja 663 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja: 1) valla-või linnavalitsus; 2) Politsei- ja Piirivalveamet.
3.9 Arvestades KOKS-is sätestatud valla- või linnavalitsuse pädevust menetleda eelnimetatud väärtegusid, on PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse, menetlusteenistuse vanemkomissar Veronika Ehrenbusch teinud korrektse otsuse suunata käesolevas asjas kogutud materjalid menetlemiseks Kose Vallavalitsuse korrakaitseametnikule.
*Jätta rahuldamata kaebus, mille esitas Eestimaa Loomakaitse Liit.
*Määruse koopia saata Eestimaa Loomakaitse Liidu seaduslikele esindajatele Piret Tees ja Pille Teesile.
*Määrusele on kannatanul õigus vastavalt KrMS § 207 lõikele 2 edasi kaevata kümne päeva jooksul Riigiprokuratuuri asukohaga Wismari 7, 15188 Tallinn alates päevast, mil isik sai käesoleva määruse koopia.
Natalia Duškina, allkirjastatud digitaalselt
Määrusele on kannatanul õigus edasi kaevata kümne päeva jooksul Riigiprokuratuuri ja seda Eestimaa Loomakaitse Liit kui Bimbo omanik ja kannatanu täna ka tegi. Ma ei hakka seda kaebust täies mahus esitama, sest laias laastus on see "same shit, only different letter!"
"Me ei ole nõus, et me ei ole kannatanud ja üleüldse on kriminaalmenetluse põhimõttega vastuoluliselt hinnatud üksnes kaebuse esitanud isiku kaebeõigust, mitte aga kriminaalmenetluse algatamata jätmise õiguspärasust!"
Vaesed liidu juristid, kes on nagu takjad pees ja pärast seda kõike usuvad veel õiguse ja õigluse võitu ning tahavad vägisi siin Eesti riigi nimelises külakeses euroopalikke väärtusi kehtestada.
Tõsi, närvid hakkavad ka neid juba alt vedama, sest üks neist kahest tublist, alati vaoshoitud ja sõnu valivast naisest lausa plahvatas abiprokurör Duškina kirja peale:
„Nad endiselt leiavad et liit pole kannatanu, kuna väärkohtlemise ajal ei olnud liit omanik. Tegelikult on see seisukoht absurdne ja proksi suund on ikka tõrjumisele ...
Ma kohe ei tea! Ei usu mina, et Riigiprokuratuur midagi muud arvaks…
Fakk kui haiges ühiskonnas me elame! Inimesed peavad sõdima ja võitlema riigiasutustega, et kurjategijad oma karistuse saaksid. Riik, kes peaks selle eest justkui seisma, sõdib vastu...
Vat ei ole ainult, et käi per..e Veterinaar- ja Toiduamet! Käige kõik per..e, kes te järelevalvet teostate ja seadusi mõnitate ning loomapiinajaid soosite!“
Mina teda hukka ei mõista, sest näen kõrvalt seda tohutult mahukat tööd ja absurdset bürokraatlikku asjaajamist, mis kuhugi ei vii. Ma ise ütlen tavaliselt kümme korda rämedamalt ja otsekohesemalt! Mind ei aja reeglina närvi loomapiinajad, aga põlastan südamest rahva käest palka saavaid riigiametnikke, kes vägivallakuritegude menetlemisele sülitavad ja ei oma vähimatki tähtsust kas ohvriks on loom või inimene!
„Mida me siis teeme kui näeme pealt mõne looma piinamist?“, küsite nüüd kindlasti.
Aus vastus on see, et ma ei tea! Pollarisse või kohtusse minek on täna ainult aja, raha ja närvide raiskamine. Lisaks mulle tundub, et tänapäeva kohtul pole enam tõesti mingit pistmist tõe ja õiguse taastamisega vaid seal selgub nagu spordivõistlustelgi kõigest võitja! Selge on see, et see kõik viib vaid äärmusliku ja vägivaldse loomakaitse esile kerkimiseni ning riik on siin ise süüdi!
Meie, vanad peerud, jätkame mõistagi vana rada ja pommitame ametkondi kirjadega ning vägivalda isegi jäledate loomavihkajate suhtes me ei poolda!
Vat ei ole ainult, et käi per..e Veterinaar- ja Toiduamet! Käige kõik per..e, kes te järelevalvet teostate ja seadusi mõnitate ning loomapiinajaid soosite!“
Mina teda hukka ei mõista, sest näen kõrvalt seda tohutult mahukat tööd ja absurdset bürokraatlikku asjaajamist, mis kuhugi ei vii. Ma ise ütlen tavaliselt kümme korda rämedamalt ja otsekohesemalt! Mind ei aja reeglina närvi loomapiinajad, aga põlastan südamest rahva käest palka saavaid riigiametnikke, kes vägivallakuritegude menetlemisele sülitavad ja ei oma vähimatki tähtsust kas ohvriks on loom või inimene!
„Mida me siis teeme kui näeme pealt mõne looma piinamist?“, küsite nüüd kindlasti.
Aus vastus on see, et ma ei tea! Pollarisse või kohtusse minek on täna ainult aja, raha ja närvide raiskamine. Lisaks mulle tundub, et tänapäeva kohtul pole enam tõesti mingit pistmist tõe ja õiguse taastamisega vaid seal selgub nagu spordivõistlustelgi kõigest võitja! Selge on see, et see kõik viib vaid äärmusliku ja vägivaldse loomakaitse esile kerkimiseni ning riik on siin ise süüdi!
Meie, vanad peerud, jätkame mõistagi vana rada ja pommitame ametkondi kirjadega ning vägivalda isegi jäledate loomavihkajate suhtes me ei poolda!
Ma tõesti enam ei tea, kuidas oleks õige käituda kui loomapiinamist pealt näete! Aga seda tean ma küll mida tuleks teha kui kuulete mõnda poliitikut, politseiametnikku või prokuröri Eestist kui tsiviliseeritud ja arenenud Euroopa õigusriigist rääkimas!
„Helistage kohe hullumajja ja las viivad sellist lolli juttu ajava skisofreeniku ruttu-ruttu ravile. Taoliste meelevaldsete arusaamiste esitamine avalikkusele pole lihtsalt aksepteeritav!“
