Vaadake või ise lõualuid! Kahjuks ta pole mingi väga harvaesinev erand!
Repliigikorras olgu mainitud, et "julm jalgpallur" väga õnnelik polnud, et sattusin mööda minema ja tema vägitegu pealt nägin.
Kas polnud kliinikuid või polnud mul siis raha, aga ravile ma teda viia ei saanud. Õnneks leidis ta meie juures kodu ja ka luu kasvas kuidagi ise kokku. Nimeks panin talle Nurr.
Hiljem tõi Nurr pojad, keda koos lastega üles lutitasime, sest emme jäi Vabaduse puiesteel kolm päeva pärast poegimist auto alla. Säh sulle emmet, kes kohe kooserdama läks!!! Ja veel Isadepäeval! Ja mina lasin ta ju ise veel välja! Eramaja äärelinnas ja miks ei võiks? Eks ole?
Elu aga õpetas - ülejäänud minu kassid on kastreeritud/steriliseeritud ning linnas õue nad enam ei saa. Aasta oli siis 2004 ja ma polnud kuulnudki, et Eestis ka loomakaitsjaid või vastavaid seltse on.
Ise astusin ainult korraks ehk oma arust ainult pooleks aastaks "loomakaitseämbrisse" kolm aastat hiljem. Ka siis oli konkreetne põhjus - üks koer, üks hüljatud vähki põdev vaene rotveiler, kes tänavale visati. Aga see on hoopis teine lugu, millest kunagi hiljem ehk ka pajatan .......
Elu aga õpetas - ülejäänud minu kassid on kastreeritud/steriliseeritud ning linnas õue nad enam ei saa. Aasta oli siis 2004 ja ma polnud kuulnudki, et Eestis ka loomakaitsjaid või vastavaid seltse on.
Ise astusin ainult korraks ehk oma arust ainult pooleks aastaks "loomakaitseämbrisse" kolm aastat hiljem. Ka siis oli konkreetne põhjus - üks koer, üks hüljatud vähki põdev vaene rotveiler, kes tänavale visati. Aga see on hoopis teine lugu, millest kunagi hiljem ehk ka pajatan .......
