Veronika sõitis täna hommikul koos oma tädiga Jõelähtme kandis asuvasse talli hobuseid toitma, kui korraga keset sõiduteed heledat kogu lamamas nägid. Masinad vurasid mööda ja polnud neil mingist penist sooja ega külma. Õnneks Veronika ja ta tädi on teisest puust ning nad läksid õnnetut hinge lähemalt uurima.Maas oli näha verd, mis oli tulnud suust või ninast. Hea märk see pole, sest võib viidata sisemisele verejooksule. Teinekord võib aga lihtsalt keel hammaste vahele jääda ja verd tuleb ka siis üsna palju. Avarii oli toimunud hiljuti ja juht muidugi seisma ei jäänudki:
"Sitta kah, hakka veel mingi peni pärast aega ja raha raiskma", võis tüüp mõelda.
Esimese asja nägid naised pea piirkonnas haavu. Vaene koerahakatis aga niutsus valust ning tõstis pead justkui tahtes alandlikult öelda:
„Andke andeks! Ma kohe lähen eest ära, aga kuidagi väga valus on liikuda! Ma kohe tegelen sellega!“
Ja üritaski liikuda kuid välja ei tulnud sellest midagi. Tublid naised toimetasid koera sõiduteelt ära ja kõllasid seejärel minule. Kokku sai lepitud, et viigu aga koer ise kliinikusse, sest selleks ajaks, kui mina kohale jõuan, oleks ta juba kas kümme korda surnud või oleks temast oma paarkümmend korda üle sõidetud. See on ju meil kombeks ja „tapeediks“ sõidetud elukaid on vast kõik autojuhid näinud.Muide, Veronikal on nii, et viimasel neljal aastal järjest on igal sügisel ta teed ristunud abivajava koeraga, kellele on ta ka abi andnud. Tänavu ta isegi imestas, et ühegi peniga pole trehvanud ja tegi sellest isegi tädiga juttu kuid ega neli ilma viiendata jää ning täna juhtus see taas. Koeral igatahes vedas, et just need naised täna hommikul seda teed pidi sõitma juhtusid.
Billi kliinikus võeti vigastatud kutsa kohe ette ja pihta oli vaeseke saanud ikka päris korralikult:
Pärastlõunal oli tal aga silm juba lahti ja arstide lähenedes liputas ka saba. Igatahes elulootust talle anti ja sestap on nüüd kiiresti-kiiresti vaja operatsiooni tarbeks raha koguma hakata. Jõelähtme rahvas võiks aga jutu liikvele lasta, sest äkki tuntakse mõnes elamises oma plehku pannud sõbrast just puudust ning vaevatakse päid, mis on vaesest loomast saanud.
Annetused palume teha Eestimaa Loomakaitse Liidu kontodele:EE742200221052074915 (Swedbank)
EE441010220252652225 (SEB)
Selgitusse palume märkida "Jõelähtme koera ravikulud"
Tänud annatajatele ja sügav kummardus Veronikale ja Piretile. Selle kurva loo jagamine tuleb mõistagi ainult kasuks. Ööseks jääb koer Billy kliinikusse arstide järelvalve alla. Homsest oleks talle vaja aga juba hoiukodu, kus taastuda. Seda muidugi juhul, kui pererahvas välja ei ilmu.