Ent Jänedalt pärit kährik Kärt võttis kätte ja vaatamata nigelale prognoosile, otsustas siiski ellu jääda. Eile oli ta veel siruli ja apaatne ning tohtiproua arvas, et siit küll elulooma ei saa, kuid õnneks läks teisiti.
Õige ravi, soe ruum, korralik kõhutäis ja hunnikus (looma)armastust tegid imet. Hommikul oli Kärt igatahes püsti ja nõudis haugatustega süüa. See on hea märk, sest kui toit juba läbi käib, siis on kõik korras.
Kähriku Kärt jäi inimestele silma kui ta maanteel kakerdas ja imekombel auto alla ei jäänud. Hiljem selgus ka põhjus miks ta sõiduteele ronis - seal oli ta ema autorataste all oma otsa leidnud ja eks nooruk tahtis emme juurde. Kliinikus avastati tal ka üsna tugev kopsupõletik.
Nii, et kõik on hästi, aga ometigi on halb see, et ta on liiga sõbralik ja inimest kohe üldse ei pelga. Vabaks lastes kondaks ta nagunii talude juurde ja siis on kisa taevani.
"Appi, kindlasti marutaudis või oi-oi-oi, mul on väikesed lapsed ja nüüd tuleb ruttu kõmmutama hakata!"
Eks me püüa teda muidugi tigedamaks muuta ja nunnutama väga ei hakka. Kui sellest aga midagi välja ei tule ja ta loodusesse ei sobi, siis ometigi muretsema ei pea - juba leidsin inimese, kes nö tulevase vabakäiguvangi eest oma maakodus hoolt kandma hakkab.