Loomi tuleb hunnikus peale ja teinekord juhtub nii, et vanad sõbrad ununevad selle tohuvabohu sees ära. Nii läks just ka Sillamäel raskelt auto alla jäänud ja Siljaks ristitud kiisuga – vaeseke on siiani veel hoiukodus. Mitte, et tal seal paha oleks, aga päris kodu on ikka päris kodu.
Parandame selle vea siis kohe ära. Silja on operatsioonist täielikult toibunud ja õue enam ei kipugi. Ka iseloom näikse tal veidike muutunud olevat. Näiteks vanasti ta ei söönud, vaid kugistas, või suisa tõmbas toidu ühe hingetõmbega sisse. Täna punane iludus aga sööb juba rahulikult ja lausa naudib seda tegevust. Jah, see on kindel, Siljale süüa meeldib.
Ta on muutunud ka üheks parajaks tüütuseks, seda aga mitte halvas mõttes, vaid ta tahab kogu aeg inimese küljes olla, kasvõi küüneotsakene peab inimese vastas olema. Ja tohutult energiline on ta ka. Silja mängiks hommikust õhtuni ükskõik kellega ja ükskõik millega ning pole aru saadagi, et tal üks tagumine käpp puudu on. Tundub, et ta vähemalt ise seda küll taga ei igatse.
Uudishimulikuks on Silja muutunud samuti, ta lihtsalt peab kõike nägema ja katsuma. Omamoodi ülbe on ta veidike ka. Teab väga hästi, et võib perekassi käest tappa saada ja kui kedagi juures ei ole, siis ta hoiabki kenasti distantsi. Nii kui aga tema juurde istuda, läheb ise Käpiku ette kekutama ja tüli norima. Vat nii väge täis on läinud üks arglik tänavakass koduseinte vahel.
Selline imeline ümbersünd ja pääsemine siis Silja nimelisel kiisukesel. Täielikust õnnest on veel ainult puudu see päris õige kodu ja see päris õige inimene, kes ta eest kuni ta päevade lõpuni hoolitseks.
Kui sa tahad endale just seda üle noatera pääsenud vahvat kassi, kes muide on ka absoluutne tänulikkuse etalon, siis kirjuta meile info@loomakaitse.eu