Sellega on mõned aastad tagasi kokku puutunud ka Eesti Loomakaitse Selts, mille juht „sajandi kassisõbra“ numbrile lõpuks enam lihtsalt ei vastanud. Ka kinnistuomanik on sõna otseses mõttes pasaga üle valatud ja viimati ta mainis mulle, et ka Alliklepal kasside päästmist värvanud politseinikud olevat rikkunud kõiki seadusepügalaid.„Oodake vaid kui vene meedia sellest kuuleb! Siis te alles saate!“
Täna on proua Stepanova vihavaenlane nr.1 Eestimaa Loomakaitse Liit, kes siis tema kassikestele appi tormas. Algselt süüdistas proua meie Cimi ja Kaijat selles, et nad käisid pimeduse varjus tema juures vargil. Politseile anti nii vähemalt teada. Huvitav, aga mulle just enne pollarite saabumist väitis proua telefonis, et vargil käisid hoopis kinnistuomaniku truualamlikud jüngrid!
Seejärel süüdistas ta Cimi kallaletungis ja Loomakaitse Liitu julmades võtetes kasside abistamisel – näiteks me eraldavat vastsündinud pojad emadest jne jne. Eile võttis aga mitte just väga auväärt proua ühendust venekeelse „Vecherka“ toimetusega ning rääkis kurva loo sellest, kuidas loomakaitse liidu juht Valner löönud teda rusikaga näkku!Pole vaja vast mainidagi, et „Vecherka“ ajakirjaniku nõmedad küsimused ajasid mu vererõhu taevastesse kõrgustesse! Ma siiski loodan, et kaine mõistus võidab ja mingi külahullu iga sõna trükki ei jõua. Siis hakka veel sellega kohtu vahet jooksma. Ei viitsi, me tahaks pelgalt ikka vaid loomi aidata, mitte igasugu jamaga jaurata!
Samas ma tean oma kogemusest, et igasugu pealkirjad müüvad. Kui näiteks minna ja väita, et nägite paljast peaministrit väikest last rannas näppimas, siis ilmselt küsimärgiga pealkiri „Kas eesti peaminister on pedofiil?“, oleks ju igati ahvatlev küll. Ometigi ma tahaksin loota, et pelgalt seetõttu see lugu ikka ei ilmu. Pole ju võimalik, et kõik idikad oma ettekujutlustest avalikult rääkida saaks. Aga mine sa tea, Eestis võib see ka võimalik olla.Algselt, proua vaimse seisundiga arvestades, mõtlesime vaikselt kassid ära päästa ja kogu lugu. Täna on aga selge, et proua ei kavatsegi kiisude koju tarimist lõpetada. Vähe sellest, ta nõuab ka praeguseid tagasi ja taob vastu rinda, et tal on õigus 100 kassi pidada. Võib-olla on ka, kui ta suudaks neile tingimused, söögi ja ravi tagada. Seda ta aga pole suutnud ja ei hakka ka kunagi suutma. Momendil käib ta ringi ja üritab tont teab mille jaoks 4000 eurot kokku laenata. Ilmselt selleks, et hakata hagisid kohtusse vorpima ja siinjuures soovin talle edu.
Seoses loomade julma kohtlemisega paneb omad avaldused teele ka Loomakaitse Liit. Pole saladus, et proua juures on mõned kiisudest ka oma lõpu leidnud või on vigased. Kõik see kokku teeb loomade julma kohtlemise.
Nägime isegi neid kuurides prahi sees vedelevaid „karvatuustakuid“. Välistrepil võtsid meid kuu aega tagasi aga vastu trepile visatud surnud kassipojad! Üks neist oli topitud isegi pooleks lõigatud piimapakki! Kas see ongi nii suur kassiarmastus, millest ta kaamerate ees pasundas? Kohe niiiiii palju armastust!
Ka Tallinna linnavalitsusele on meil rida küsimusi. Teatavasti on prouale eraldatud elamispind aadressil Meeliku 24/4. Ometigi pole ta seal viimased 8 aastat elanud. Lisaks haiseb linnale kuuluv korter ka kasside väljaheidete järele. Kas see kõik on normaalne ja kas linnal kipub neid nn sotsiaalkorterid üle jääma? Sellisel juhuks võtaks ka Loomakaitse Liit oma viis erinevates linnaosades asuvat elamispinda kassidele turvakoduks! Milles küsimus? Teeme ära!Nii et pange end valmis ja algselt pelgalt Eesti suurima kassikoloonia likvideerimisega alanud lugu muutub kohe-kohe rahvusvaheliseks skandaaliks, milles süüdistatakse nii Eesti politseid, veterinaar- ja toiduametit kui ka Loomakaitse Liitu vene vähemuse jõhkras rõhumises! Nagu juba öeldud, siis loodetavasti nii ei lähe, aga elame ju üsna haiges maailmas ja selle juurde käivad kui valatult ka üsna haiged lood. Elame-näeme!
