Täna pole mulle mõtet eriti oma muredega kõllata, sest ma olen räigelt hõivatud. Nimelt olen ma veel vähemalt kuni lõunani toitev kajakaemme. Ma ise vähemalt kujutan nii ette ja teie olge siis ka viisakad ning mängige kenasti kaasa.See vahva täpiline udusulis tegelane leiti eile hommikul, uskuge või mitte, aga keset Raekoja platsi. Kümned, kui mitte sajad inimesed tatsasid rahulikult mööda ja ei pannud imetillukest linnuhakatist tähelegi. Kultuuriväärtusteametist pärit neidis teda aga siiski märkas ja hakkas muretsema: „Äkki astutakse laiaks?“
Mina ajasin muidugi oma tavapärast jura, et tõstke aga haljasalale ja küll vanemad mässavad edasi.
„Siin pole ju haljasala!“
„Jälgige siis mängu ja kui vanemaid tõesti pole, helistage uuest!"
Linnuvanemaid polnud aga kuskil ja nii ta võttiski lõpuks kajakapoja kontorisse. Huvitav, kust kohast ta küll alla sadas? Egas ometi Vana Toomase juurest? Ei-ei, see on liige kõrge, aga tühja sellega. Paraku pidin eile enda taadiga arstide vahet sõtkuma ja sestap jõudsin alles nelja-viie tunni pärast kajaka-titele järgi. Oli teine juba nii nõrk, et ei suutnud peadki üleval hoida. Lisaks oli ta vist ka natuke külma saanud, mistõttu üritasin teist juba autos veidike hingeauruga üles sulatada.
Kristiinal oli eile vaba päev ja tema hakkaski kajakat üles tuunima. Kuigi see oli esmane taoline kogemus, sai ta hakkama imehästi. Mõistagi andsid kogenud linnupäästjad talle ikka hüva nõu ka.
„Ta kisab kogu aeg ja nõuab süüa!“, kiljus Kristiina vaimustunult.
„Toit ikka läbi käib?“
„Ja käib ja juba hoiab pead ka püsti!“
Õhtul poole kümne paiku helistasin ka linnu leidnud neiule ja ütlesin, et sellest tüübist saab asja küll. „Selle me toidame ja tuunime üles! See on kindel, et jääb elama. Tänud märkamast ja hoolimast!“
Pole vaja vast kirjeldadagi, kui palju see uudis noort neiut rõõmustas. Täna on Kristiina tööl ja „imetava emme“ roll on seega minu õblukestel õlgadel. Seda õnneks kuni lõuani ja siis rändab kajakalaps hoopis targemate inimeste juurde, kuniks ta siis sealt mõne aja möödudes vabadusse lastakse.
Plaanisin veel kirjutada, aga mu laps hakkas just karjuma ja toitu nõutama ning seega pääsete täna lühema kirjutisega. Kurat, see üksikvanema eluke on ikka paganama raske!
