Kõndisin ükspäev jälle rabas ja mida ma näen? Sealsed sipelgad on oma pesa ümber paigaldanud eestlastele igiomase PÜSTKOJA! Appikene, kui seda peaks nüüd Brüsseli tolerant-sipelgad nägema! Me võime muidugi loota, et need vennikesed Pääsküla rappa ei satu, aga ettevaatlikus pole kunagi liiast. Istusin maha ja üritasin meie sipelgatele tasa ja targu mõistust pähe panna.
„Sõbrad, miks te selle asjanduse siia pesa ümber ehitasite?“
„Kelle asi see on? Meite oma maa ja mets, toimetame just nii nagu heaks arvame.“
„Äkki püstkoda on ikka liiast? See oleks nagu provokatsioon või õli tulle valamine praegusel hellal ajal?“
„Ei ole see mingi provokatsioon ja lisaks on püstkoda ka heaks kaitseks, et mõni inimloom kogemata meite elamisse sisse ei astuks.“
„Nalja teete või? Teid kaitseb ju Keskkonnainspektsiooni rahvas ihu ja hingega.“
Selle ma oleks võinud ütlemata jätta, sest millegipärast kutsus see esile valju naerupahvaku. Ühtäkki hakkas alt allika poolt kostuma vapper laulujoru: „Saa vabaks Eesti meri, saa vabaks Eesti pind …….“ Töö-sipelgad tegid seda kuuldes kiiresti minekut ja hakkasid palehigis jälle männiokkaid pesasse tassima.
Uljas laul muutus muudkui valjemaks ja sõdur-sipelgad, murumütsid peas, tulid marsisammul kaldapealsest hanereas üles.
„Kus käisite?“
„Kontrollisime allika idapiiri. Kõik oli korras ja venkusid polnud kuskil näha!“
„Nad vist kardavad ka teid ju?“
„Muidugi kardavad – vene sipelgad, hiina sipelgad, ameerika sipelgad, kõik kardavad meid!"
„Kas te ise ei arva, et see laul ja püstkoda võivad solvata eelkõige just teist usku sipelgaid?“
„Meid ei huvita, me ajame Eesti asja! Moslem-sipelgad ajagu enda asju oma kodumaal!“
„Kus nende kodumaa siis on?“
„Mees, Sa pole üldse koolis käinud või? Nende põline kodumaa on saksa-, prantsuse- ja rootsimaal!“
„Te jutt on vähe imelik. Ega te mingid EKRE-sipelgad äkki ole?“
„Ei-ei, me ei ole Eriti Kibestunud Radikaalsed Eestlased! Me oleme täiesti tavalised apoliitilised ateistlikud sipelgad.“
„Seda vist ikka ei tohi tänapäeval enam öelda. Mulle tundub, et te olete toore jõuga pesas võimu haaranud ja kuninganna kukutanud!“
„Ei ole, kuninganna on pesa all oma palees ja juhib riiki ning tegeleb lemmiktegevusega.“
„Mis ta lemmiktegevus on?“
„Issand jummel, inimesed on ikka rumalad! Ta seksib ja pärast seda koksab prostituut-sipelgad maha ning pistab nahka. Nagu ikka, ei midagi uut!“
„Kas siis nendel sipelgatel mingit enesemääramisõigust pole ja nad valivadki sellise karmi saatuse vabatahtlikult? Tahate öelda, et matriarhaat on siis õige valik?“
„Meil on see asi sedasi aastatuhandeid käinud ja ära tule siia midagi muutma.“
„Aga kas teil gay- ja bi-siplegad ka on või olete need maha nottinud?“
„Meie pesas on absoluutne seksuaalne vabadus ja kedagi ei diskrimineerita. Seda hakatakse juba sipelga lasteaedades ja koolides õpetama ning siin Sa meid nüüd küll süüdistada ei saa!“, hüüab sõdur-sipelgate päälik vihaselt. „Kõik trukivad kõiki – mehed mehi, naised naisi, vahepeal ka lapsi, vanemaid, sugulasi ja võhivõõraidki. Loomad-linnud tõmbame ka läbi kui mõne kätte saame ja seks käib nagu rehepeks. See on normaalne ja igati jätkusuutlik!“
„Egas ma süüdistagi, rahunege nüüd maha ……..“
„Meil pole aega rohkem lobiseda, me peame nüüd läänekünka üle kontrollima!"
Sõdur-sipelgad asusidki marsisammul taas teele. „Saa vabaks Eesti meri, saa vabaks Eesti pind ……“, kostus veel mõnda aega ja siis saabus metsale omane vaikus.
Kuidagi kurb oli, et suutsin selle sipelgarahva välja vihastada. Teie olge aga targemad ja ärge siis sellel teemal nendega rääkige kui metsa satute.
Ja metsa tasub ikka minna! Võtke aga aega, kükitage maha ning hoopis teistsugune maailm avaneb kasvõi sipelgate tegemisi jälgides. Ei usu? Aga proovige järele ja jäägu see jutt ikka meie vahele, sest pole vaja, et SDE ehk Sooneutraalsete Demagoogitsejate Punt haisu ninna saaks ning sellest oma EPL-nimelises häälekandjas pasundama kukuks – hävitavad veel selle viimase eestluse kantsi ää ja seda me ju küll ei taha! Eks ole?