Tartu on teatavasti selline linn, kus inimestel ühtäkki hääd mõtted pähe tulevad. Ja see ei käi ainult inimeste kohta vaid ka linnud saavad Tartu vaimult inspiratsiooni ning see paneb nad hoopis teistmoodi käituma.
Uhkelt üle kuu aega tagasi anti mulle teada pardiemmest, kes otsustas oma järglased ilmale tuua ei kuskil mujal kui McDonald’si lillepotis. Kas ta oli valesid teri nokkinud või oli Emajõgi mürgitatud? Või äkki oli ta niisama peast sassis, et nii ebasobilikult rahva- ja tossurohke koha valis?
Ei-ei sõbrad, tegemist oli tegelikult hoopis väga kunstilembelise ja iluteadliku emaga, kes tahtis, et tema lapsukesed näeksid ilmavalgust imekaunis keskkonnas. Lisaks oli see emme ka väga tark, sest mõne Aasia restorani lähistel tal pikka pidu poleks olnud. Nii arvan vähemalt mina.
McDonald’si töötajad jälgisid McPardi ja tema kavaleri õrna kurameerimist juba kevadel. „On ikka napakad, et nad siin autode vahel patseerivad! Jäävad veel alla!“, muretsesid nad linnukeste tervise pärast. Noori armunuid see aga ei heidutanud ja eks selle va armumisega olegi nii ju, et ühtäkki saad justkui roikaga vastu pead ja oledki loll valmis! Teate seda vast isegi omast käest.
Eks käisin minagi seal ja otsustasin pilgu peale heita. McDonalds’i rahva arust oleks ehk linnule parem kui ta mõnda turvalisemasse kohta viia. Lõpuks ma siiski nendega ei nõustunud, sest linnuemme oli kenasti lillede sees peidus ja tundis end seal imehästi. Lisaks hoidsid burgerimüüjad tal ka silma peal ning ajasid inimesi eemale, kes teda liiga lärmakalt uudistama tulid.
Ja siin ma tahan nüüd küll näppu vibutada ühele vanaemale, kes oma võsukesele käis üsna tihti hauduvat pardiemmet näitamas:
„See on ime ja ma tahan , et laps sellest osa saab!“
Muidugi on see ilus, aga seda sa võiksid ju ometi teada, et sünnitavaid-poegivaid-hauduvaid tegelasi ei tohi segada. Sinu lapselaps aga segas - ta lausa kisas ja tagus vastu lillepotti. Mida sa ise mulle ütleksid kui ma oleks just tollesamase imearmsa lapselapse ilmaletuleku ajal su tütrele kõrvale karjunud ja voodit raputanud?
Ja see isa, kes sa käisid koos pojaga tihti pardile saia söötmas. Oota sa, ma tulen kuu lõpus taas Tartusse ja tule poisiga samasse kohta – mul on juba 10 pakki küpsiseid ostetud ning siis ma topin need talle kasvõi vägisi sisse. Mulle tundub, et ta on näljane! Üldiselt olid inimesed aga viisakad. Ainult mõned idikad arvasid heaks lillepeenrasse kohvitopse, konisid ja muud sodi poetada. Õnneks pardiemme siiski pihta ei saanud.
Vat selline tore McPardi-lugu siis heade mõtete linnast Tartust. Miks ma sellest aga alles nüüd räägin? Eks ikka sellepärast, et muidu oleksid inimesed ja telekaamerad vaatamata manitsemisele kohe kohale tõtanud ning see poleks hauduvale linnukesele kindlasti head teinud. Täna võttis armastav emme aga oma kolm võsukest ja nad kõmpisid vapralt Emajõe suunas. Pesasse jäi üks muna, aga nii need asjad juba siin looduses käivad.