Päevad pole vennad ja kui ma paar päeva tagasi lükkasin kõik kasside raviarvete tasumise palved tagasi, siis täna pakkusin seda juba ise. Liidu kontol need asjad käivad niimoodi, et ükspäev on nullis ja teinehomme miskit tilgub peale ning siis saaks mõnda hädalist juba ka aidata. Täna oleks seega juba saanud ja arvasin, et aitame Keila-Joal auto alla jäänud ja kraavist leitud halli kiisukest. Paraku ka tema, täpselt nagu Pelgulinna kiisugi, suri täna ilmselt ajuverejooksu tõttu. Nii need raudruunadega jõukatsumised pahatihti loomade jaoks lõppevad. Siinjuures suured tänud naistele, kes vaest looma kraavi vedelema ei jätnud, vaid ta ikka Õismäe kliinikusse toimetasid ja isegi esimesed 50 eurot omast taskust kinni maksid. Imetlusväärne, sest enamasti käituvad inimesed teisiti!Luustiku lappida on küll kallim, aga palju lihtsam – kohe on ju näha kust katki on ja annab parandama hakata. Täna saan raporteerida, et nii pead, selga kui käppapidi mootori vahele jäänud kiisu paraneb jõudsalt. Esmaspäeva hommikul läheme veel tohtri manu ja siis varsti saame vast ka selle imekombel ellu jäänud kassi uude kodusse anda.
Ma lähen tema puhul nüüd veidike endaga ka vastuollu, sest nimelt otsin ma alati ikka ka seda õiget peremeest, et see oma loomakese kätte saaks. Antud juhul on mulle isegi anti mingi aadress, kus see kass elada võiks. Aga ma ei lähe sinna rääkima – esiteks pole omanikud ühendust võtnud, kuigi kuulutused on üleval, teiseks ma ei taha, et ta seal Lasnamäe vahel vabalt jõlkudes taas auto alla jääks või proua Laraga kokku puutuks. Siis oleks ju kogu vaev ja pingutused mokas. Loodetavasti mõistate, aga ma arvan, et see pere ei hooli oma kiisust. Seega nad pole teda väärt!Kellele see igati mõnus ja vahva nurrumootor aga meeldib ja soovib talle armastavat kodu pakkuda, siis andku mulle aga teada – "mootorikass" on kohe-kohe valmis Sinuga tutvust tegema! Nagu nüüd on selginud, siis sobib talle tubane eluviis isegi väga.