Üks hea uudis ka sekka! Nimelt ühines meiega täna ka MTÜ Eesti Jäljekoerte Klubi - seal valutatakse südant jahil haavatud ulukite pärast ning nad treenivad koeri, et neid õnnetud hingi leida. Lisaks näevad nad palju vaeva jahieetika parandamisega.
Mina isikilikult jahimees pole, aga olen jahi suhtes tolerantne. See on ka liidu seisukoht. Jahinduse organiseerimine tervikuna tekitab minus aga küsimusi küll. Võtame näiteks ulukite loenduse - ühed kupatavad neid tagant, siis nad jooksevad kuskilt läbi ja nad loetakse üle. Vaesed loomad põrutavad naabervalda, kus nad jälle üle loendatakse - nii saadaksegi mingi ilus number, mis lubab küttida küll ja küll. Teinekord imestan, et meil üldse veel metsloomi on.
Või võtame VTA mõned volitatud loomaarstid ja loomi kaitsma pidavad keskkonnainspektsiooni tegelased - puha jahimeeste punt ning mõistagi saavad nemad ju loomakaitsest sootuks omamoodi aru. Keda nemad ka kaitsevad? Paide ilves on selle ilmekaks tõestuseks!
Ma võin muidugi eksida, sest ega ma jahinduse spetsialist ole ja ega neid jahitavasid meile loomakaitsjatele ka näidata. Ühteteist siiski imbub. Riigiametnike täielik ämber oli aga kekkonnaameti seisukoht jahikoerte koolitamise osas: "Pole väga kombeks, aga võib metsloomade peal koolitada küll." Kas te kuradile ei tahaks käia?
Loomakaitseseaduses on küll midagi muud kirjas!
Igatahes on mul Vicky ja tema pundi liitumise üle väga hää meel, sest nii saame ka ise targemaks. Tere tulemast meie loomasõbralikku gängi!