Algselt ei saanud ma tühjagi aru, aga siis selgus, et nendest kuulsatest mõmmidest olnud saatelõik ka „Pealtnägija“ saates. Tegelikult ma teadsin, et lugu tuleb, aga olin selle täitsa ää unustanud.
Võtsin 15 validooli sisse ja värisevate kätega lülisin teleka tööle, et saate kordust näha. Oodata võib ju kõike, sest tegelikult on mul Pealtnägijaga veel see „Valnerilt nõutakse 12 000 euri tagasi ja liidus kõik varastavad ning huiavad“ , kana lõpuni kitkumata. Äkki panid jälle ära ja tegid nö tellimustööd? „Mis asi on tellimustöö“, küsib uudishimulik kodanik kindlasti. Kohe seletan – eesti on nii väike ja alati leidub mõni „kodustatud ajakirjanik“, nagu neid nimetatakse ja see kajastab asja "õige nurga" alt. Võtame või näiteks sellesamuse va fosforiidi kaevandamise. Kaks erinevat ajakirjanikku saavad sellest teemast teha kaks täiesti erinevat lugu vastavalt sellele kuidas nad ise aru saavad ja keda esindavad - roheline lugu räägiks võimalikest kahjudest ja kaevandaja lugu räägiks sellest kuidas protsess on absoluutselt ohutu ning õnn tuleb kõigi eestimaalaste õuele. Ka mina olin ju omal ajal tegelikult „kodustatud ajakirjanik“! Loomade ja nende omanike poolt kodustatud ja raske oleks vastu vaielda. Ometigi huvitas mind alati tõde ikka ka ja teinekord juhtus niigi, et väidetav piinaja osutus hoopistükkis täitsa õigeks meheks.
No jah vaatan seda lugu siis. Kärmase sissejuhatus: „Ehk oli tegemist pahatahtliku spini või lihtsalt arusaamatusega …..“, ei tõota head. Vererõhk tõuseb, äkki Võrumaa korrespondent leppiski vetametnikuga kokku – teada värk, need seal ju kõik tuttavad ja sugulased omavahel ning ei tasuks imestada kui hakkavad nüüd musta valgeks rääkima? Võrumaa vetkeskuse boss Inge Saavo ütleb, et lausa laimati neid vaesekesi! „Liidu juht Valner lausa RÜNDAS sotsiaalmeedias nimeliselt …!“ Vahet pole, ka meie ütlesime avalikult, et nad hämavad-vassivad ja nii oligi! Veel öeldi, et sunnirahasid polnud. Alaveski juht ütles aga mulle, et 100 maksis ära ja kohe tuli veel üks 150-ne nõue selga. Tõsi, viimane küll tühistati.
Mida ma nüüd arvan siis ja kas TV-kollid panid loomakaitsjatele ära? Ei pannud! Absoluutselt mitte! Täiesti neutraalne, tasakaalus ja professionaalselt tehtud lugu oli. Kõik osapooled said sõna ja emotsioone mängu ei lastud. Minul pole küll millegi üle nuriseda. Noh visati ette, et kirjutasin ametnike nimesid feissaris. Aga nimedega ametnikud kontrollivad ju loomade heaolu, mitte mingi „müstiline amet“ ja tulevikus ma hakkangi nimedega kirjutama, kasvõi juba sellpärast, et mitte kõigile VTA töötajatele vett peale tõmmata. Lisaks maksan mina, nagu ka teiegi, neile palka ja sestap ootan, et nad selle eest ka tööd teeksid!
Laimanud pole neid keegi ja huntide loovutamise või tapmise nõue on paprites kenasti kirjas. Muide, Rein Kõiv ütles, et keskkonnaameti „võll“ Margo Tannik olevat ka talle tunnistanud, et huntidega nad läksid vähe liiale. Kas ta seda ka avalikult tunnistab, on muidugi juba omaette küsimus. Eks näis mida teise astme kohus ütleb siis selle va aediku kohta. Ahjaa, nüüd viimaks, selle kuu lõpus, edastati Alaveskile ka mingi „eeskiri“, kus on tõesti kirjas, et karuaediku kõrgus peaks olema 3.80-4.00 meetrit. Paraku pole see seadus, vaid kõigest soovitus ja mis pagana pärast see enne nö salastatud oli?
Milline on seis aga praegu? Rahakest laekus loomapargi kontole veidi üle paarituhande euro ja selle eest saab üksjagu asju korda teha. Üks hea inimene annetas ka raudtorud ja nende eest suured tänud, sest neid on ikka väga-väga vaja! Oleks juurde veelgi vaja, sest läbirääkimised igasugu firmadega tulemust ei andnud. Hoogtööpäeva teeme hoopis juunikuus, sest siis saab loomadele vihtasid teha – nendest on suur puudus ja juunis on lehed juba ka kenasti küljes. „Teeme ära“ kampaaniaga momendil Alaveski loomapark ega Loomakaitse Liit ei ühine, sest kogu pargi territoorium on tüma, mis tüma, ning sääl ei anna momendil miskit teha. VTA ja KKA hakkavad tulevikus koos kontrollimas käima ja ka meie püüame siis ikka kohal olla, et riigiametnikud jälle laest võetud seadusi kehtestama ei hakkaks. Järgmine loomapargi kontroll toimub 3.mail.
Karupoegadest ka. Venelased on huvitatud ja lätlased ka. Eks näis, kes enne paprid korda saab, aga riik tuli igatahes veidikene appi ka. Ega nende karupoegade kohalt enne tumedad pilved kao kui nad Maarjamaalt kadunud on ja sügiseks neid pargis enam olla ei tohi! Seejärel on jälle kõik variandid, ka maha löömine, võimalikud. Nii et pole nad veel pääsenud ühti!
Tulevikus läheb asi ilmselt nii, et Alaveski rohkem riigilt ühtki looma vastu ei võta. Ega pärast seda jama enam pakuta ka ning seega harjuge juba eos mõttega, et viimane kui üks abivajav metsloom, kellest te tulevikus teada annate, kuulub surema kui „loodusliku valikuga“ kaasnev nähe ja on seega täiesti normaalne! Lisaks ma arvan, et Alaveskil pole mõtet loota, et nad loomade toomiseks enam riigilt ühtki luba saavad ja seega harjugu ka nemad mõttega, et park peab varem või hiljem oma uksed sulgema.
Mina aga kirjutan tulevikus neist asjust ikka edasi ja kindlasti koos nimedega vähemalt siis kui asi puudutab riigiametnikke. Räigemad loomapiinajad saavad ka ikka nimeliselt üles tähendatud ja pole üldse oluline kas kohus nad süüdi mõistis või mitte. Kui kohtu arust on näiteks täiesti loomulik, et kodanik M-i koer lõi ennast ise 5 korda noaga ja mõistab omaniku õigeks, siis ma võtan endale vabaduse hoopis teist versiooni juhtunust teiega jagada. Loomulikult tõuseb tüli ja pahandust ning enda poolt annan taas parima, et see va kisa ikka taevani tõuseks, sest ega need muutused ole ju kerged tulema!