Kodulehtedega on see jama, et lugejaid napib. Ka loomakaitse liidu koduka külastatavus oli üsna nigel ja enamasti tuli kümneid kordi ikka samadele küsimustele meili teel vastata. No palun minge ja lugege mida teha kui naabri koer haugub või mis asi see steriliseerimine on – kõik on kirjas, aga vat ei minda ja muudkui saadetakse kirju. Vaesed Pille ja Piret peavad siis muudkui copy/paste vastama.
Sestap saigi siinsed FB postitused sinna suunatud ja asi töötab täiega – blogikülastused on lehe vaadatavust kordades tõstnud ja küllap konnatakse siis seal ka niisama veidi ringi ning saadakse ka muudes küsimustes veidi targemaks.
Sõnavara on mul alati selline „kare, otse ja omadega“ olnud ning ega ma suurt „juulitama“ pole kunagi kippunud. Kui mõni tahab öelda, et Eestis on loomakaitsega „üksikuid probleeme“, siis mina ütlen, et asi on ikka nii pees kui veel olla saab ja kiiret abi loomadel loota pole! Võtke või jätke või vaielge vastu!
Nädal tagasi tundis üks loomakaitsja muret mu keelekasutuse pärast, sest see kahjustavat loomakaitset. Kõik toimus pärast seda kui nad olid ühe vaese looma, keda oleks päästa saanud, kasti löönud, sest seadus käseb nii! Seadus käseb ka riigil metsloomi abistada, aga vat seda nad välja ei osanud lugeda! Kuigi kirjutasin täiesti anonüümselt, siis ometigi tõusis valulik kiun kuni taevani.
Eile olid mingid jamad ühe koeraga, keda varjupaik tagasi ei tahtnud anda. Ma ei tunne neid varjuka tegelasi, ei omanikku ja andsin nõu vaid telefoni teel kuidas minu arust oleks õige käituda. Juristid olid minu seisukohaga päri. Koer tagastati. Täna ühtäkki tabas liidu postkasti lausa organiseeritud rünnak, kus mitmed "üksikemad" hakkasid korraga muret minu keelekasutuse pärast väljendama. Kokkusattumus? Vaevalt küll. Siis hakkasid kirjutama juba loomasõbrad, et koer tagastati „väga halvale inimesele“ Kuidas mina seda teadma peaks ja kuidas seda halbust möödetakse?
Ega mul suurt midagi varjata ole ja kirjad olid pea üksühele järgmise sisuga: „Tere armas Eestimaa Loomakaitse Liit! Soovisin tähelepanu tuua ebasündsale ja lugejat-alaealist solvavale keelekasutusele ühes teie artiklitest " Lemmikust juba aga niisama lihtsalt vabaks ei saa ehk siis oled omadega täpselt nagu lits lapsega – veri vemmeldab ja mehed ootavad, aga vat ei saa minekut teha, sest lapsuke vajab sind!" Mõistan, et autor soovits luua kujundlikku pilti, kuid rääkides loomade heaoluga seotud probleemidest pole tarvilik sisse tuua ühsikondlikku ebavõrdsust ning halvustamist suurendavat iganenud kõnekujundit. Üksikemad kannatavad palju sellise sotsiaalse stigma all ning tihti pole selles enda süü niivõrd suur, kui partneri oma. Tegu on mingisuguse kirikliku-keskaegse hirmukujundiga, mida kasutati noorte naiste hoiatamiseks et viimased abieluvälisest seksist hoiduks. Arvamust, et üksikema on "lits" kelle "veri vemmeldab" jne kohtab palju ka tänapäeval Eestis hoolimatus keelekastutuses - ala kui inimestel midagi muud halba öelda pole. Kasvatades üksi noort last tunnen end haavatuna. Ning, nagu juba mainisin, on see lihtsalt ropp - lastele lugeda ei annaks.“
Kuigi ma isegi ei mõelnud üksikemade peale ja kasutasin üsna levinud rahvalikku väljendit, siis alati annab ju keerata. Veel üks huvitav seik ja nimelt see, et nii mõneski kirjutises kasutasin ma ju veel krõbedamaid ja ropemaid väljendid, aga need neid ei häirinud!
Ega ma lase end sellest nüüd segada ja samu väljendeid kasutasin ma ka uudistetoimetustes töötades ning erilist rahulolematust ei väljendatud kuigi auditoorium oli 1000 korda laiem. Ka liidu juhatus on üsna sama meelt, et me oleme eelkõige ikka loomade poolt ja asjadest peabki ausalt rääkima. Küllap saab ausalt rääkides valida ka muid sõnu, aga mina valin täna just need, sest ma ei jõua enam libekeelseid mittemidagiütlevaid termineid kasutada. Ei taha ka!
Nii mõnedelegi see kindlasti ei sobi, aga jumala pärast, ärge lugege siis ja otsige mõni muu leht, kus teile vastuvõetavalt loomadest kirjutatakse. Nii lihtne see ongi. Igas halvas asjas on aga alati head ja nüüd ma loodan, et veel mõni ajaleht selle loo üles korjaks – siis tuleksid ju lausa kümned ja kümned tuhanded meie kodukale uudistama, et mis jama see valner jälle kokku kirjutas ning see ongi ju lõppkokkuvõttes eesmärk!
Panen siia lõppu kohe ka liidu ametliku seisukoha:
Tore, et külastate Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) kodulehte ja hoiate end liidu tegemistega kursis. Kodulehe eesmärk on muuhulgas teavitada avalikkust meie tegemistest ning tõsta teadlikust erinevatel loomapidamisega ja loomakaitsega seonduvatel teemadel.
ELL kodulehel oleva „Heiki blogi“ eesmärk on kajastada loomakaitse teemade osas konkreetselt blogi autori enda subjektiivset seisukohta ja vaatenurka. Tegemist on vabatahtlikus korras teostatud projektiga, et suurendada kodulehe külastatavust ja alates selle avamisest, on see ka kordades tõusnud. Mõningaid inimesi on häirinud autori poolt kasutatud väljend "nagu lits lapsega ......" ELL kinnitab, et tegemist on rahvaliku väljendiga ja paralleeli tõmbamine üksikemade ning erootiliselt andekate naisterahvaste või nümfomaanide vahel on meelevaldne ja pahatahtlik.
Väidetavalt haavava ja solvava artikli puhul on teksti, kui terviku kese siiski suunatud hoopis teistsugusele probleemile, mitte aga sellele tekstiosale, mis teid häirib. Autori keelekasutus on kahtlemata subjektiivne ning blogide puhul ei ole teksti toimetamine tegelikult eesmärgipärane ning kaotsi võib minna see subjektiivne vaatenurk, mida autor sisimas rõhutada tahab. Artiklis on välja toodud autori isiklik vaade ja arvamus, mille väljendamiseks on artikli autor rakendanud temale omast keelekasutust.
Kinnitame, et kindlasti ei ole konkreetse artikli eesmärk mingil moel solvata üksikemasid või teie viidatud viisil luua kirjas välja toodud teksti ja lapsi üksi kasvatavate emade vahel mingisugustki seost. Blogi autor on kasvanud samuti üles peres, kus lapsi kasvatas vaid ema ning sellist teie kirjas toodud kuvandit üksikemade kohta blogi autor ei jaga.
