Küllap on nii mõnedki inimesed taolist pläma kuulnud, kui on huvi tundnud ühe või teise kiisu vastu. Ometigi ei saa nad neid õnnetuid hiirekuningaid sealt kuidagimoodi kätte. Viimane juhtum jõudis minuni eile, kui üks loomasõber soovis ühele Kohilast, Tööstuse uulitsalt pärit komekäpalisele kiisu-miisule nii armastust kui kodu pakkuda:„Tere! Palun teie abi, sest endal on mõistus otsa saamas. Tallinna Hoiupaigas on kolmekäpaline kolmevärviline kass nr 160517, keda olen juba aprilli algusest saadik tahtnud sealt kätte saada. Algul kästi oodata karantiini lõppemiseni. 11.04 öeldi telefonis, et kass jäi haigeks - nohu, ei saa. 13.04 käisin kohapeal ja siis ei osanud numbri järgi keegi midagi öelda ja nagu tädi arvuti lahti tegi, siis öeldi, et kassi ei saa, sest ta olla poeginud. Palju poegi sünnitas ei teatud. Kui tahtsin kõiki võtta, siis tuli vastus, et tavaliselt me traumalised kassid katsume oma töötajate vahel ära jagada! WTF?! Samas on kass praegu ikka nende kodukal ja mingeid piiranguid sealt näha ei ole. Telefonidele ei vastata, nii nagu kirjadelegi. Minu palvel on juba paar inimest proovinud nendega kontakti saada, aga tulutult. Mida teha??? Tahan seda kassi sealt ära päästa ja korralikku kodu pakkuda! Kas võin Valneriga ähvardada?“
Ma ise arvan, see vaene kiisu on juba ammuilma kasti löödud. Sellepärast ei antagi ja nii ma ka vastasin
„Aitäh vastamast! Väga kurb lugu jah selle kassiga. Ma ise arvan ka kogu selle hämamise peale juba algusest saadik, et ilmselt oli ta neil magama pandud juba enne seda kui ma üldse teda tahtma hakkasin. Aga katsun siis esmaspäeval Kohila valla keskkonnanõunikuga veel rääkida. Esimesel korral oli ta väga koostööaldis ja helistas varjupaika ning sai sama vastuse - oodake karantiini lõppu. Eelmisel nädalal, kui jälle tema abi palusin, oli ta aga väga tõrges ja oma lubadust uurida ning mulle teada anda, ei täitnud.“
Olgu veel mainitud, et Kohila vallas ajab neid hulkuvate loomade asju siis Made Saadve. Eks tuleb talle siis kõllata, aga mis tolku sest enam. Nii ma vähemalt kardan, et selle kiisu rõõmud ja vaevad on selleks korraks lõplikult läbi.
„Me väga armastame kasse! Miks küll keegi seda ei usu?“, küsivad Tallinna Hoiupaiga inimesed lausa pisarsilmi.
Kuradi süüdimatud idikad ja rahaahned kröönijad! Sellepärast ei usugi, et inimesed ei saa neid loomi sealt elusalt kätte. Muide, praegu on imehea võimalus ka oma kassiarmastust tõestada – andke palun see vaene kolmejalgne kiisu koos poegadega Kristelile. Nii lihtne see ongi!