"Auto alla jäänud tänavakass Otto elas operatsiooni üle ja vajabhomsest hoiukodu!" - HOIUKODUS!

Hetk tagasi helistas Loomade kiirabi kliinikust Valdeko Paavel ja ütles, et pusimist oli palju, aga nii Otto, tema kui kogu töökas kollektiiv olid tasemel ning elasid operatsiooni edukalt üle. Põhimõtteliselt lubas ta kiisu-miisu kohe ära viia, aga pidasin targemaks Otto ikka sinna toibuma jätta – las olla veel järelvalve all, äkki tekivad öösel mingid opijärgsed komplikatsioonid ning kohe ei taha riskida.

Mida siis tehti? Põis pandi paika, parempoolse traumaatilise kubemesongaga seega nüüd kõik korras. Aga see võis olla ka varasema trauma tagajärg, sest kohalike sõnul olla kõht rippunud juba enne avariid imelikult. Vasaku tagajala reieluu kildmurd lapiti kokku. Veel on Ottol tugev ristluu-niudeluu nihestus, mis võib ise leevenduda kuid ei saa välistada, et vajab hiljem operatsiooni. See selgub paari nädala jooksul sõltuvalt Otto enesetundest.

Tänase seisuga peab Loomakaitse Liit kliinikule tasuma 800 eurot. Hiljem lisandub siis see ristluu operatsioon juhul kui seda üldse tegema peab. Saue vallast Elina Kasega päeval rääkisin, aga rahastamine ei tulnud jutuks, sest polnud ju teada palju kulub ning kas Ottokas üldse oppi üle elab. Eile õhtul rääksime ka, aga siis Elina ei teadnud veel isegi palju vald saab korvata. Eks see selgub esmaspäeval, aga selge on see, et puudu jääb nagunii.
Nii et head kassisõbrad ja muidu toredad inimesed - Otto ootab annetusi Eestimaa Loomakaitse Liidu arveldusarvele EE742200221052074915 Swedpankis. Selgitusse palub ta märkida „Otto ravikulud“
Ja juba homsest oleks vaja ka hoiukodu, kus paljukannatanud kiisul kuu-paar silma peal hoitakse. Soovitavalt võiks ta olla siis ikka siin pealinna kandis, sest äkitselt on vaja veel arstile tormata. Sellega peab arvestama, et Otto on ikka tänavakass ja kipub õue. Seda vast esialgu lubada ei saa ja küllap ta hakkab seetõttu ka häälekamalt kräunuma. See tuleb kuidagimoodi üle elada.
Kuigi paljud Laagri elanikud soovivad, et Otto jätkaks senist elustiili ja neid rõõmsalt küla vahel tervitaks, siis me hakkame ikkagi talle kohe praegu seda päris oma kodu otsima ja andku laagrikad mulle andeks. Uus armastav pere võiks elada maal, et vabadusega harjunud hiirekuningas saaks ikka vabalt ringi lonkida. Linnas nagu enam ei julge, sest masinaid ta ei karda ja on seda jama ja pisaraid vaja kui ta uuesti mõne raudse ruuna alla peaks jääma.
Nüüd aga seda postitust jagama ja raha koguma, kübar on igatahes ringi käima lastud ning nii Otto kui mina isiklikult oleme juba ette tänulikud!
Kus õnnetus juhtus ja mis elu Otto elas, saad lugeda siit ja siit