Märtsikuule võib joone alla tõmmata ja paganama palju lendas seda loomakaitsesoppa ikka krae vahele küll. Huvitav, olin ma enne ise uimane või on kõik loomapiinajad vastu kevadet koopast välja tulnud ja möllama hakanud, aga neid juhtumeid tuleb ikka uksest ka aknast. Võib-olla on asi aga lihtsalt selles, et viskasin kodukale oma moblanummeri jälle üles.
Järgmine kuu ei tule rahulikum, aga mida siis minult oodata on? Ühe nälginud obese pärast hakkan kisama ja röögin nii et isegi Brüsselis kuulevad. Teine üsna samasugune hobulugu hoopis teisest maakonnast, tuleb veel ka, aga seal juba üksjagu rohkem loomi hädas. Kõige lahedam on see, et loomapiinajal on loomapidamisõigus kohtu ära võetud, aga äri käib rahulikult edasi. Küsite kuidas? Kannatage veidi, sest ei saa kohe siin paukuma hakata, sest see võib igasugu juurdlused tuksi keerata. Aga küll ma teile juba ükspäev pajatan. Veel teen juttu ühest vahvast koerast, kes külavahel lihtsalt surnuks peksti, aga sellega ka veidi kannatust.
