Jagan siin omi mõtteid elust ja loodusest. Palju pajatan ka oma suurtest sõpradest loomadest. Teinekord viskan aga niisama villast, kuid loodan, et hea lugeja oskab lorajutu ikka ää tunda. Sellest blogist ei leia te hoolikalt valitud sõnu ning kui asjad on omadega ikkapees, siis nii ka kirjutan. Olen nagu olen ja vaevalt enam muutun. Ma ei proovigi sulle ega kellegile teisele meeldida. Nüüd tead vähemalt arvestada ja loodetavasti pikka viha ei pea kui mõni mu jutuke või arusaam vastumeelt on.
02 märts 2016
Eesti kohus: "Minkide koonduslaagri rajamisel keskkonna mõjusid hinnatapole vaja!''
Ajal, mil aina enam Euroopa riike arutlevad selle üle kas karusloomakasvandused keelustada, otsustab Eesti neid hoopis juurde rajada. Eestimaa Loomakaitse Liit koostöös Eestimaa Rohelistega esitasid juba aastaid tagasi eelnõu, mis taolise julma ja keskkonnavaenuliku äri Maarjamaal lõpetaksid. Riigikogus see mõistagi toetust ei leidnud.
Ega loomaärikad pole lollid, et ülemäära riskides oma raha investeeriksid. Järelikult peab neil olema kindel veendunus ja poliitikute lubadus, et investeering on kaitstud ning see tähendab seda, et karusloomakasvandusi ei kavatsetagi sulgeda vaatamata kümnetele selleteemalistele aruteludele ja koosolekutele. Puhas ajaraisk ja liit nendel rohkem ei osale. Midagi on siin riigis ikka väga mäda kui keskkonna eest vastutav amet eirab ise seadust ja jätab näiteks isegi kasvandusega kaasneva võimaliku keskonnamõju hindamata.
Kiire ülevaade sellest kohtukeissist, mis käsitles Läänemaale, Noarootsi valda, Suur-Nõmmküla Suurekivi kinnistule loodavat mingikasvandust:
11.07.2011 esitas Nuckö Farm Keskkonnaametile taotluse mingi tehistingimustes pidamise loa saamiseks.. Loomaärikad plaanivad Suurekivi farmis pidada 5000 minki. Põhikarja planeeritav suurus on maksimaalselt 1000 looma, neist 870 on emasloomad ning 130 isasloomad. Põhikarja vanus on esimesel aastal üks aasta. Järgmisel aastal on põhikarja emasloomade ning osade isasloomade vanus kaks aastat. Verevärskenduse eesmärgil tuuakse juurde ainult isasloomi; nende vanus on üks aasta. Juurdetoodavate loomade arv sõltub põhikarja suurusest, moodustades kaks protsenti põhikarja emasloomade arvust. Loomad tuuakse Soome partnerfarmidest.
07.06.2012 otsustas Keskkonnaamet, et kavandatud tegevusega eeldatavalt EI KAASNE OLULIST KESKKONNAMÕJU, mistõttu jäeti keskkonnamõju hindamine algatamata.
SA Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering ja Eestimaa Loomakaitse Liidu pöördusid kohtu poole, et eesmärgiga saavutada keskkonnaameti poolt keskkonnamõju hindamise algatamine kaalutlusvigadeta.
Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata ja teised ühingud olid sellega päri. Loomakaitse Liit aga polnud ja sestap kaebasime juba üksinda selle asja edasi. Ringkonna-, aga eilse seisuga ka Riigikohus otsustas, et ei menetle meie kassatsiooni.