Kirjutan veidi Eesti uurijate, prokuröride ja kohtunike raskest tööst ning seaduse tõlgendamise võimalustest kui ohvriks on oletame, et 8 kuuline KASSIPOEG. Loomakaitse Liidu poole pöördus, oletame et keegi neiu INDRA A, kes palus abi oma kassi ravikulude tasumisel. Naise sõnade kohaselt lõi tema elukaaslane, oodake ma mõtlen kohe ühe nime välja, oletame et näiteks keegi URMAS K, kassipoega nii, et loomal olid neuroloogilised kahjustused. Oletame veel ja kliinikus näiteks selgus, et kassil oli ka pool aastat tagasi olnud sääre- ja pindluu murd, mis omakorda tekitas põhjendatud kahtluse, et vaene loom on ka enne korralikult tappa saanud. Mõistagi tegi liit seepeale politseile avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks. Politsei teatise kohaselt selgitas kassi omanik TELEFONI TEEL, et luumurrud tekkisid õnnetusjuhtumi tagajärjel, kui Ummikene „absoluutselt kogemata“ voodist välja astudes koiku ees maganud kassile peale astus. Mis puutub aga hilisemasse juhtumisse (kassil neuroloogilised kahjustused peksmise tagajärjel), siis selle kohta tõi uurija välja, et Urmase tahtis viia kassi rõdule. Kui ta kassi sülle võttis, siis too küünistas teda ning selle peale Urmas lõi kassi. Kuna kass temast lahti ei lasknud, siis lõi Urmas kassi veel korduvalt. Kõik see toimus pereema silme all. Peale peksmist ei saanud kass enam kõndida ja lamas oimetult põrandal. Seepeale pöördusid loomasõbralikud omanikud koheselt, oletame et Loomade Kiirabikliinikusse. Sellist sündmuste käiku kinnitas Urmas ka politseile. Olgu kohe mainitud, et kiisuke uurijatädi küsimustele keeldus vastamast ning ei kirjutanud ka ühtegi avaldust! Oletame veel natuke ja ma pakun "absoluutselt huupi", et juhtum leidis aset näiteks Väike-Maarja nimelise külakese Aia uulitsal. Mis võiks olla selle kassipeksja perenimi? Oodake, mõtlen kohe välja ja pakun taas „absoluutselt huupi“, et see võis olla näiteks KULDVÄLI.
Uurija asus palehigis tööle ja leidis, et antud juhtumil puuduvad kuriteo tunnused, sest tegemist pole kassile kannatuste tekitamisega julmal viisil. Kriminaalmenetluse algatamine Eestimaa Loomakaitse Liidu avalduse alusel KarS § 264 tunnustel jäeti rahuldamata. Väljavõte teatisest ehk veidike JURIIDILIST PASKA: „ KarS § 264 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu moodustab looma suhtes lubamatu teotoime panemine avalikus kohas või julmal viisil. Seega peab teo kvalifitseerimisel KarS § 264 lg.1 järgi peab olema tuvastatud julma viisi esinemine, millele aga Eestimaa Loomakaitse Liidu avalduses ja Indra ning Urmase antud seletustes viited puuduvad.
Meie arvasime, et kassi oimetuks peksmine on piisavalt julm ja esitasime kaebuse prokuratuurile. Sealsed tainapead tulid välja aga veel üllatavama versiooniga ja nimelt Urmas tegutses hädakaitseseisundis tõrjudes vahetut ohtu! Väljavõte prokuratuuri vastusest ehk veel veidi JURIIDILIST PASKA: „KarS § 29 sätestab hädaseisundina tegevuse, mis pannakse toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eelseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. Antud juhtumi puhul tuleb lähtuvalt KarS § 28 lg 2 hinnata, kas hädakaitse vastab ründe ohtlikkusele ja kas tekitatud kahju ületab võimalikku ära hoitud kahjut. Esitatud materjalidest ei nähtu, millised vigastused esinesid Urmasel ja mida täpsemalt tähendab „kass ei saanud kõndida“: oli lihtsalt uimane või esinesid mingid vigastused. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kõik kõrvaldamata kahtlused isiku süüdiolekus tema kasuks, SEEGA TULEB ASUDA SEISUKOHALE, ET URMAS, ASUDES KAITSMA END KASSI EEST, VIIBIS HÄDAKAITSESEISUNDIS JA TEMA TEGEVUS EI ÜLETANUD HÄDAKAITSE PIIRE. Esitatud materjale kogumis hinnates võib teha järelduse, et püüdes vabaneda kassi küünte haardest oli Urmas hädakaitseseisundis ning lähtuvalt KarS § 28 lg 1 ei ole selline tegu õigusvastane ning puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 264 lg 1 p 3 alusel.“
Liit asus seisukohale, et kassi kriimustuste tõrjumiseks oli Urmasel võimalik kasutada oluliselt leebemaid viise ning kassi peksmine sedavõrd jõhkral moel ei olnud nn ohu kõrvaldamiseks vajalik. Et me prokuratuuri sellise käsitlusega ei nõustunud, esitasime kaebuse RIIGIPROKURATUURILE, kes aga asja sisulist poolt hindamata ja käsitlemata jättis kaebuse läbi vaatamata viidates sellele, et ELL ei ole kannatanu ega muu isik, kellel on asjas kaebeõigus. SEEJUURES EI LOETA KANNATANUKS LOOMA, VAID LOOMAOMANIKKU! Ka KOHUS jättis kaebuse rahuldamata, leides, et ELL-l pole KAEBEÕIGUST ja esitades selle koha üksikasjalikud põhjendused, jättes aga sündmusele endale õigusliku hinnangu andmata. Punkt ja aamen ning minu seisukoht on selline, et need kuradi „putkad“ ehk kohtumajad võiks üleüldse kinni panna, sest õiglust nood ei taga! Kes on siis antud juhtumis ohver ja kes süüdlane? Mõistagi ohvrid on Indra ja Ummikesekene. Süüdlasteks aga JÕHKER KASSIPOEG ja keegi kuradi VALNER, kes sellest kirjutada julges. Olgu enda õigustuseks kohe öeldud, et tegelikult taoline lugu möödunud kevadel Lääne-Virumaal ei toimunud ja kõik asjaosalised on „absoluutselt huupi“ välja mõeldud ning Indra perenimi polnud kohe päris kindlasti ARVIK! Nii et süüdistada ei saa rohkem kedagi, sest kõik toimus SEADUSE järgi õieti. Minu küsimus Justiitsministeeriumile oleks aga järgmine: "Millised IDIOODID selle seaduse valmis kirjutasid, mille järgi inimesi nii õigeks kui süüdi mõistetakse ning oli neil üldse mingi juriidiline haridus?" Ma loodan, et mitte, sest siis oleks see olukord vähemalt põhjendatud!