Eestimaa Loomakaitse Liidu president Heiki Valner kirjutab eksootiliste loomade rändnäitustest ning juhib tähelepanu loomade erakordselt ebaloomulikele ja halbadele elutingimustele.
Eesti üürike suvi on laatade, festivalide ja pidude aeg. Muusikud tiirutavad ringi, õlle ja šašlõkimüüjad harakaparvedena truult sabas. Ka rändtsirkused koos oma loomadega vuravad mööda Eestimaa teid, et siinselt meelelahutusturult oma osa kröönida. Korraldajad mõistagi väidavad, et loomakaitsjad on lollid ja ei jaga asjast ööd ega mütsi. Nende loomad olevat reisimisega harjunud ja oma elunatukesega paksult rahul. Siililegi peaks aga selge olema, et loomade heaolu pidevalt ratastel olles tagada ei saa.
27 juuli 2012
11 mai 2012
Heiki Valner: "Kas Eesti ühiskond on valmis tunnustama loomadeeluõigust?"
Eestimaa Loomakaitse Liidu esimees Heiki Valner kirjutab Postimehe arvamusportaalis «Pealtnägijas» avalikustatud seapiinamiskaadrite valguses, et sea enda väljaheidete sisse elama surumine on nii targale loomale sama alandav nagu inimesele. Tema sõnul kiputakse Eestis liiga kergekäeliselt alla neelama teadmist, et tööstusliku tootmisega peaks justkui kaasnema elusolendite piinamine. Loomad ise aga teatavasti valimas ja kaebamas ei käi.
Loomakaitseseadus oli taasiseseisvunud Eestis esimene seadus, mille riigikogu kehtestas. Kas see oli märk meie ühiskonna kõrgest empaatiavõimest ja moraalitasemest? Vaevalt küll. Ilmselt oli tegu lihtsalt esimese seadusega, mis suurt süvenemist ei nõudnud ja kiiruga valmis klopsiti, et meie rahvasaadikuid tegutsemisvõimelistena näidata.
Loomakaitseseadus oli taasiseseisvunud Eestis esimene seadus, mille riigikogu kehtestas. Kas see oli märk meie ühiskonna kõrgest empaatiavõimest ja moraalitasemest? Vaevalt küll. Ilmselt oli tegu lihtsalt esimese seadusega, mis suurt süvenemist ei nõudnud ja kiiruga valmis klopsiti, et meie rahvasaadikuid tegutsemisvõimelistena näidata.
27 aprill 2012
Äri eksootiliste loomadega
Eesti zookauplustes peetakse eksootilisi loomi väga halbades tingimustes ning ohtlike võõrliikide vabadusse laskmine ohustab meie loodust, kirjutavad Eestimaa Loomakaitse Liidu president Heiki Valner ja Eestimaa Looduse Fondi vabatahtlik Eneli Kristenbrun.
Kui mõne aastakümne eest pakuti zookauplusest heal juhul akvaariumikalu ja hamstreid, siis nüüd ilutsevad riiulitel sellised imeloomad, mida isegi poemüüjad pole varem näinud. Sisalikud, maod, aarad, kilpkonnad ja rohtlahaukurid on vaid tühine osa valikust.
Uued «lemmikloomaliigid» on poed vallutanud ja jõudnud ka loomaomanike kodudesse. Loomakaitsjate hinnangul on aga suur osa meil peetavatest eksootidest õnnetud, haiged ja stressis. Kõik algab juba poest, kus ei suudeta liigiomaseid tingimusi tagada. Elukad on tihti ebasobivates puurides ja neile ei anta sobivat toitu.
Kui mõne aastakümne eest pakuti zookauplusest heal juhul akvaariumikalu ja hamstreid, siis nüüd ilutsevad riiulitel sellised imeloomad, mida isegi poemüüjad pole varem näinud. Sisalikud, maod, aarad, kilpkonnad ja rohtlahaukurid on vaid tühine osa valikust.Uued «lemmikloomaliigid» on poed vallutanud ja jõudnud ka loomaomanike kodudesse. Loomakaitsjate hinnangul on aga suur osa meil peetavatest eksootidest õnnetud, haiged ja stressis. Kõik algab juba poest, kus ei suudeta liigiomaseid tingimusi tagada. Elukad on tihti ebasobivates puurides ja neile ei anta sobivat toitu.
17 aprill 2012
"Saaremaa hundivabaks! Tallinn saarlastevabaks!
Saaremaal näikse olevat kõige suuremad probleemid igasugu elukatega. Kas asi on liigses koduõlle tarvitamises või tont teab milles, aga hädakisa kostub juba pealinnani ja vaata, et kaugemalegi veel.
Küll hundid murravad lambaid, metsanotsud songivad aedu, metskitsed lõhuvad heinapalle ja jänesed järavad õunapuid. Rebased tungivad linna ja kajakad lasevad õlale, rändlinnud peatuvad põldudel ning kormoranide ja hüljeste agressioonist kohalike kalurite vastu ei tasu vast rääkima hakatagi. Kui siia lisada ka hulkuvate koerte ja kasside hordid, siis tundub vägisi, et saarlased on osanud asjad ikka väga käest lasta ja ei saa oma tillukese saare valitsemisega kuidagi hakkama.
Küll hundid murravad lambaid, metsanotsud songivad aedu, metskitsed lõhuvad heinapalle ja jänesed järavad õunapuid. Rebased tungivad linna ja kajakad lasevad õlale, rändlinnud peatuvad põldudel ning kormoranide ja hüljeste agressioonist kohalike kalurite vastu ei tasu vast rääkima hakatagi. Kui siia lisada ka hulkuvate koerte ja kasside hordid, siis tundub vägisi, et saarlased on osanud asjad ikka väga käest lasta ja ei saa oma tillukese saare valitsemisega kuidagi hakkama.