Vunts tänab. Mina tänan. Lausa 35748 korda teeme seda!

Septembrikuusse planeeris Loomapäästegrupp suuremat sorti koosolekut, mille peamine päevakorrapunkt oli tegevuse jätkamine või uste sulgemine. Miks, tahate kindlasti teada? Asi ikka vabatahtlike ja hoiukodude nappuses ning mõistagi rahas. 

Õigem oleks vast siiski öelda, et viimase puudumises. Suviti on alati raske olnud, sest rahvas liigub ja lõõgastub, aga nii pekkis pole varem veel olnud. Kui on rohkem liikumist, siis ristuvad tihedamini ka loomade-lindude ja inimeste teed. Vabandage mu keevalisust ja keelepruuki, aga nii ma siis peale üht ebaõnnestunud annetuste kogumist hinge puhtaks paiskasingi ....

Vunts tänab. Mina tänan. Lausa 35748 korda teeme seda!

Kiire-kiire sõbrad ja aitame kolmel kiisul ikka ellu jääda!

Murekiri:

“Heiki, tere. Ma töötan nüüd ühes teises loomakliinikus juba aasta aega. Homsest töögraafikust lugesin just praegu: kolme kassi eutanaasia. Omanikul on dementsus ja tuuakse siis kassid magama panemiseks.

Kas Loomapääste kaudu on võimalik neile hoiukodud leida või ajutiselt hoida?

Nüüd klikka juba Loomaveebi

Vuntsil külas

Väga madal, lausa tünni põhjast kostuv haukumine annab märku, et oleme sisenemas väga ohtlikkusse tsooni ja võõrale territooriumile. Hääle järgi võiks arvata, et seda kodukest valvab vähemalt sajakilone koeramürakas. Aga võta näpust ja kurja tegelast etendab hoopistükkis kleenuke titt. Seda me teadsime loomulikult ette. Astume julgelt väravast sisse ja hakkan kohe lõõpides kurjustama:

“No Vunts, kas su mälu nii lühike ongi? Võta teadmiseks, et ma ei karda sind!”

Edasi loe SIIT

Mis ikkagi juhtus? Sipa külast kadunud hobune leiti surnuna

“Võib-olla teda prooviti ikkagi varastada, aga asjad läksid valesti. Meil on palju lahtisi otsi ja praegu rohkem kommentaare ei annaks,” on hobust leinav omanik murest murtud.

VIDEO ⟩ Vunts kolis Haapsallu

Harjumaa Muusika külast pärit seitsmekuune kutsikas Vunts, kes oma kolm kilomeetrit omaniku auto järel lohises ja väga raskelt viga sai, on lõpuks sellisel määral taastunud, et lubati kodusele ravile.

See ei tähenda muidugi, et ta täielikult terve oleks ja kliinikut tuleb külastada veel õige mitmed korrad. Näiteks järgmiseks nädalaks on juba kaks visiidiaega broneeritud ja Haapsalust pärit perekond on teda valmis arstile tooma just nii mitu korda kui vaja.

Loomaveebi loole pääsed ligi SIIN

Unenäoluule

Linnukene oksa peal, sosistas mul kõrva,
pollar väisand PTA-d, süljand välja tõrva,
üks raudu kohe pandud, ei tehtud üldse nalja,
tutist kinni nabitud, viidud kinnimajja.

Ei ma asjast rohem tea
toon kuuldavale ohke
äkki tänu meediale
varsti teame rohkem .....

Vunts ei karda süsti, ajab julgelt taguotsa püsti!

Tõsi ta on ja süstla nägemine Vuntsi juba minestama ei pane. Eile paigaldati kiip naha alla ja esimene vaktsiinisutsakas on samuti käes. Ei ühtki piiksu. 

Nagu kord ja kohus on registris ta andmed kirjas ja ka rahvusvaheline pass on koerahakatisel nüüd olemas. Kohe nii vägev pass, kus käpajäljed, silmaskännid ja muu biomeetria kenakesti sees ja teda saavad NATO liitlased nüüd lausa kosmosest sateliitide vahendusel jälgida.

Vunts ei karda süsti, ajab julgelt taguotsa püsti!

Jooge parem Värskat!

Vunts on andnud endast parima, et Coca-Cola nimelist jooki rohkem ostetaks. Hambad ristis naeratades kannab ta oma jala ümber sokki, millel ilutseb Coca-Cola.

Müüginumbrid on taevasse tõusnud ja seda annavad oma beebidele isegi vastsünnitanud emmed. Vanadekodudes, koolides ja isegi vanglates nõutakse samuti ainult Coca-Colat nii hommikusöögi juurde kui õhtuse eine alla.

Firma esindajad suplevad rahas ja ei tea, mida sellega peale hakata? Loomapäästegrupi ja Vuntsi toetamine pole neile meeldegi tulnud. Tooks siis vaesele loomale vähemalt rasvase kondigi! Teine nii püüab, aga ei.

Kaks fotot, kaks inimest, kaks vastandlikku lugu

Kaks pilti ja kaks lugu. Kaks täiesti erinevat suhtumist nii inimestesse, loomadesse, kohusetundesse kui võlgadesse.

"Lõpuks saan teile võla ära tasuda. Millal teile sobib kokku saada," pärib veidi vanemale prouale kuuluv hääl telefonis.

"Millise võla?"

"Kolmsada viis eurot. See operatsioon päästis mu kiisu elu ja olen väga tänulik. Vabandage, et nii palju aega võttis, aga varem tõesti ei olnud võimalik."

Lugu jätkub Loomaveebis

Rebasepoeg jäi ellu keskkonnaametniku kiuste

Keskkonnaameti ülesanne on tagada muuhulgas ka hättasattunud või vigastatud metsloomade abistamine ja ravimine. Selle tarbeks on olemas isegi lühinumber 1247. Nädalavahetusel Saaremaal inimestele silma jäänud rebasepojale saadeti “appi” aga jahimees ja arsti juurde ta noort looma kohe kindlasti poleks viinud. 

Kuul pähe! Abi seegi kui loom tõesti nii raskelt vigastatud või haige on, aga antud juhtum tekitab küsimusi küll. Kuskohast Keskkonnaamet suutis telefoni kaudu diagnoose panna suutvaid selgeltnägijaid-spetsialiste värvata? See oleks esimene küsimus, mis antud loo puhul pähe kargab.

Edasi loe SIIT

Lohutaja Vunts

Vunts justkui tunnetaks loomaomanike hingevalu ja ootusärevust ning üleeile enne õhtust jalutuskäiku läks otsejoones ühe paari juurde, kes ooteruumis tulemusi nukralt ootasid. 

Ronis aga lauale ja kukkus nägu limpsides naist lohutama. See kõik oli nii ootamatu, et tekitas elevust ka teistes. Tulemus oli silmaga märgatav ja õige pea oli vähemalt korraks mure pühitud ning inimestel lai naeratus huulil.

Täispikkuses lugu loe SIIN

Pühapäev

Pühapäevane koristus hakkab otsa saama. On jäänud veel viimane jupp ja ongi kõik. Aegsasti võtan hoo maha ja teen osava vasakpöörde. Seejärel kiman hoogu maha võtmata mopiga vilunult ümber Nõpsiku. Ega siis looma tohi tühja asja pärast tülitada. Nüüd tulid aga juba voodites vedelevad targutajad mängu. Ruudi tegi otsa lahti:

"Heiks, sa ikka näed, et vana õeluskott on keset põrandat?"

Naisvalner!?

Tuleb vist ikka Elin ää võtta ja valneriks teha. Astub juba niigi kandadele ja on pool Eestimaa kodututest loomadest koju tarinud.

Asi on eriti aktuaalne enne sügistormide saabumist - kaua ta vaeseke ikka tugevate tuuleiilide ja vastikute meeste räsimisele vastu suudab seista. Ei suudagi ja siin tuleb otsustavalt vastutus võtta.

Hõissa pulmad!

Kiibi ja kanna andmed registrisse või kaota!

Tegin eile õhtul tavapärast jalutusringi Stroomi rannas. Istusime koos Nõpsiga mere ääres ja vaatasime kuidas päike silmapiiri taha vajub. Selline stressimaandav rituaal on meitel ajaga vaat, et juba reegliks muutunud kui ilm ikka lubab.

Korraga silman üht tillukest pomeriani mändide all omapäi tatsamas. Küllap peremees on lähedal, mõtlesin omaette ja ei pööranud suuremat tähelepanu. 

Koerake läheb ühe seltskonna juurde, siis teise lähedusse ja püüab sõprust teha. Hüppab peale ja nurub pai. Lõpuks tuleb meie juurde. Lugu jätkub Loomaveebis.

GALERII ⟩ Heade soovide ja inimeste kogunemispäev

Nädalavahetus on käes, jeee! Rääkigu need arstid mida tahavad, aga kaks kuud täiskarsklust on mõjunud tervisele laastavalt – tekkinud on maohaavad, neerupuudulikkus ja hunnikus muid hädasid. 

Ärge teie taolist viga küll tehke! Eriti mehed! Enne kui meditsiinifirma Liviko abiga hakkan tervist totaalsest kaosest välja tooma ja end korralikult ravima, üks hea tuju lugu veel, et ka teie nädalavahetus tiba rõõmsam oleks.

Loo täispikkuses leiad SIIT

Kes olid Vuntsi aidanud politseinikud?

Kes olid küll need politseinikud, kes Vuntsi aitasid, on minult ikka päritud. Miks neid näha pole?

Aga palun ja vaatamata meeste tagasihoidlikkusele saate vähemalt ühte neist TV3 ekraanil õige pea näha.

Mõistagi pidin ma anuma, paluma, ähvardama ja kasutama piiratud ulatuses isegi politseivastast vägivalda enne kui ta lõpuks soostus. Head vaatamist!

Taas üks linnupoja jäi ette

Just saabunud teade. Tallinn, Juhkentali XX varesepoeg, majaomanikud loopisid kividega. Tiib on puruks ja sai viga.

Veider, aga kirja kirjutamise asemel oleks võinud ju omanikke kividega vastu loopida ja äkki lind poleks viga saanud?! Vähemalt sõimanud ja sekkunudki. Säherdune rohepealinn säherduste elanikega siis.

Tuleb vist minna linnupojale appi minna, aga mitte kohe - ei saa lihtsalt. Nali naljaks, aga võtaks õige hunniku kruusa kaasa, et Juhkentali XX aknad sisse loopida. Kes tahaks kaasa tulla? Läheks lustiks natuke!

Hallikese uus kuninglik elu

Kas Hallikest veel mäletate? Seda koera, keda üks isemoodi perenaine alul lõhki sööta üritas ja seejärel mööda Eestimaad ringi lohistas nii, et nahk marraskil ja vererada järel? 

Küllap vast ikka, sest taolised lood on ajatud ning ei unune lihtsalt. Halvad asjad ja ülekohus püsivadki paremini meeles. Vähemalt naistel pidavat see nii olema, et meelde jätavad nad reeglina ikka vaid halvad juhtumised ning seda eriti just endiste või praeguste kallimate puhul. 

Imelised 9 sekundit

Ei ühtki kommentaari vaid härdas vaikuses videojupi vaatamine. Issver kui palju siirast rõõmu need üheksa sekundit pakkuda võivad. Üks repliik ikka:

"Hommik nr.2 - veel ei hõiska, aga ettevaatlikult optimistlik olen küll."

• VÄGA HÄIRIVAD FOTOD JA VIDEO – Nooruke koer lohises kilomeetreid auto taga
• VIDEO ⟩ Hurraa! Vunts elas esimese öö üle!

Varajane ärataja

Tuk-tuk-tuk, kõlab hommikul tuttav koputus vastu aknaklaasi. Sellele järgneb "kus mu viiner on?" kraaksatus. Vanainime aeti jälle varakult voodist välja. Nüüd siis teate miks ma punaste silmadega ringi uimerdan.

Pagana vares ja on ikka nõmedik! Tegelikult ei ole, kuigi paljudele nad tõesti ei meeldi. Mulle meeldivad küll, aga kiuslik olen ikka ning tänane ülesanne on tema magamisase üles leida. Siis hiilin hommikul tasakesi ligi ja röögatan üle ilma ning nõuan oma hommikukohvi.

Issand kui vahva mõte! Nii tore, nii tore!

Hädas mittekodukana sai otsast otsani ää abistatud

“Ohh Valner-Valner, sa igavene naiste lemmik,” ohkas päevatoimetaja Erki Berends ühel hääl päeval kui veel “Reporteris” töötasin. Ei mäleta enam, kellega seoses ta nii ütles, aga küllap siis mõni naine ikka mängus oli. 

Armastus. On tegu vaimse seisundi, supi retsepti või auto varuosaga? Ei mäleta enam, sest see kõik oli nii ammu. 

Ometigi pole linnukesed mu elust ka täna kadunud ja kohtun nendega pea iganädalaselt. Eilegi toimus üks romantiline kohting ühe kauni mittekodukanaga, aga lugemiseks klikka juba allolev link lahti:

Hädas mittekodukana sai abi

GALERII ⟩ Vuntsi jalutusringid lähevad aina pikemaks

Vuntsi jalutusringid lähevad aina pikemaks ja paar päeva tagasi käisime ka Timmu loomakliiniku rahval külas. Ohh seda hellust, mida koerale jagati. Kohe kadedaks tegi. Üleeile kõmpisime aga veelgi pikema otsa ning kontrollisime ka tuttavate autoremondilukkseppade töö üle. Puha tuttavad tüübid, kel omad töökojad mitte just väga kaugel kliinikust. Sealgi sai ta miljon paid, aga sedapuhku juba meeste käest.

Loo leiad SIIT