Tüübid jooksid endid täiesti tühjaks ja nüüd on Saksamaa ka ära märgistatud. 

Lasin neil ikka jupp aega ringi konnata. Masinasse jõudes jõid veekausi tilgatumaks ja kukkusid jala pealt magama.

Ja kohe sügavalt ning Nõps mõistagi kõvasti raadiostki kõvemini norsates. Ei neid seganud auklik tee ega signaalitavad autod.

Õige kah - kui koer tahab magada, siis ta magab ja vaata ise kuidas masin juhitud saab!

Berliin

"Pole siin olnud Hitlerit! Lõhnad on hoopis teised ja ilmselt mingi muu tüüp lasi endale kuuli pähe," andis Nõpsik lõpliku hinnangu kui oli hästi peidetud kurikuulsa punkri üles leidnud.

Ei hakanud temaga vaidelema ka, kuigi Nõukogude Liidu ajalooõpikutes avaldatu tekitab hunniku küsimusi küll.

Potsdam

 

Hea nina

Mul on hea nina - ikka satun sinna, kus pidu ja läbu.

Valencias oli just La Fallas. Amsterdamis mingi muu värk. Pole veel juttu teinud ega uurinud, mida nad tähistavad?

Kaineid on 1% ja mingi saatusliku vea tõttu kuulun nende sekka. Selle vea parandame kohe ära.

Rotterdam

Jää jumalaga Mann, sest tuules oli ramm ja reisusihiks oli meitel teadagi, milline linn. Sobib mulle see linn nagu rusikas silmaauku. Uus ja vana harmooniliselt kõrvuti ning mõistagi need võrratud kanalid, mis kümnete kaupa linnast läbi voolavad. Jäime ühe kõrvale lausa ööseks.

Õhtul hilja panin järgmise päeva tarbeks veel paagi ka täis ja see tegi tankla töötajale palju nalja:

“Vaata kui ilus number tuli välja, ühed puhta reas. Kas meelega sättisid?”

Belgia - elu piiride peal

Livin on the edge või maakeeles ehk, et elan praegu piiri peal. Tõsi, sest Belgia asetseb just niimoodi, et igalpool on piirid ümber. Polnud varem käinud ega jaganud maad ega mütsi.

Nüüd sai pilt selgemaks. Eile tegime dessandi Saksamaale. Düsseldorf ja Köln. Mingi linn oli veel. Äkki Bonn? Kõik lähestikku. Kõik läks nii nagu Rutsi ja Nõpiga harjutanud olime - lasin nad lahti ja ajasid linnarahva raekoja platsile kokku.

Brüssel

Elu on üks suur katsumus. Et tasemel olla peab enesele pidevalt väljakutseid esitama ja end proovile panema. Eile hommikul Brüsselis paningi end taas proovile. Nägin seda Pissiva poisi nimelist purskaevu ja kohe hakkasin testima – kas ma suudaksin kaugemale ja kõrgema joaga pissida?

Calais

Nõps on õnnetu - pole kellegi peale haukuda, kuigi oleme peaaegu linna keskel. Keegi ei lähe mööda. Absoluutne tühjus.

Leidsin megakoha lahe kaldal. Aed puha ümber ja koerad saavad joosta. Ei ma tea kas siin tohib olla, aga väravad olid lahti ja mingi parkimissilt ka.

Luksenburg

Miinimumpalk 2141.99 ja maailma kolmas SKP inimese kohta. See kõik tähendab megakirve hindu, aga võta näpust.

Panin viis validooli keele alla ja võtsin südametilku. Terve putli kulistasin alla enne kui poodi julgesin minna. 

Musée du Louvre

 

Ruts ja Nõps - staarid igas riigis

Ruts ja Nõps naudivad jätkuvalt tähelepanu. Nõpsik täiega, aga Ruudi teatava piirini. Inimesed on heatahtlikud ja ikka naeratavad või näitavad üllatunult näpuga kui mööda sõidame. Väga paljud pildistavad neid, sest juhi kohal istuv koer on ikka eriskummaline vaatepilt küll.

Kaasaja musketärid

Unistus täitus ja nüüd nägin elusad musketärid ka ära. Tuleb välja, et nad toimetavad siiamaani, kuigi uhkete sulgedega kübarate asemel on neil nüüd nõmedad kiivrid ja mõõka asendab püstol kuid see on pisiasi.

Tegin neist piltigi. D’Artagnani polnud. Ta noor mees ja küllap võrgutab suvalises kangialuses mõnda mademoisellet. Poseerisid lahkelt kuid siis tegi üks musketär suu lahti:

Bordeaux - ei seda linna enam meelest saa

Selle reisi kõige-kõige toredam ja lõbusam kohtumine toimus Edela-Prantsusmaa Bordeaux linnas. Kõmpisin seal ja klõpsutasin fotosid mälestuseks. Üks naiska tuleb korraga ligi ja küsib kas pildistasin teda? 

Kuigi sihikul oli kirik ja ta ei jäänud üldse pealegi, siis vastasin, et loomulikult teda, sest ta on kõige ilusaim prantslanna, keda eales olen näinud.

Château de Versailles

Eile hommikul vaid 2 kraadi sooja ja pilves. Ma kohe Päikesekuninga juurde, et kas ta on haigeks jäänud, et nii sant ilm on? Versailles selgus aga, et tüüp on aegu tagasi maha koksatud. 

Mis aga kõige hullem, siis ta naine tapeti ka ära. Tühja see kunn, aga naisest on küll kahju. Olla ilus ja omamoodi olnud.

Pariis

Järgmine riik ja järgmine pealinn. Nimed ei tule meelde. Imelik linn, mille keskel mingi rauast monstrum. Selle nimi pole mul kunagi meeles olnudki. Arvan, et kraana, aga nool on puudu. Ronisin sinna otsagi, aga Eesti veel ei paista, kuigi omajagu oleme juba kodule lähemal.

Tõeliselt kallis lõbu - suitsetamine

"110 eurot palun," lausus müüja kui olin palunud bloki Cameli sigarette.

Ma kiire taibuga jagasin kohe ära, et õige müüja on tapetud ning leti taga seisab mõrtsukist röövel. Hüppasin üle leti ja kukkusin tüüpi kägistama. Hiinlane, aga selline nooruke, pikk ja kleenuke, mitte lühike.

Château d'Angers

 

Andorra

Püreneed edukalt ületatud ja massin pidas kenasti vastu, kuigi vahepeal nuttis nagu ületimmitud pillikeel.

On ikka mäed! On ikka tõusud! On ikka külm seal üleval - korraks näitas vaid kuute kraadi ja tipud puha lumised. Suusatavad segased! Ma ei julenud allagi vaadata!

Ruudi ikka saluudiga hädas

19.48. Mapsi järgi 2,7 kiltsi kauguselt tuli esimene pauk tänasel päeval. 20.00 tuli tõsine tulevärk unisest linnaosast, aga ei miskit hullu. Nüüd vaikne. Ilmselt üksik hull.

Valencia poole ei julge vaadatagi. See siit üle lahe kenasti näha nagu peopesal, kuigi vahe oma 10 kiltsi. Ruts moondus taas prussakaks ja puges külmkapi alla prakku peitu.

Jeee! Buss sai korda!

Aega võttis, aga asja sai ning tänase päeva seisuga võib öelda, et "saan" on taas lahinguvalmis. Tegime proovisõidu ja mees ikka kiirteel vajutas. Nüüd uus häda - vaja lennuluba hankida, sest kaubikute klassi see rohkem ei kuulu.

Koeraprobleemi lahendasime nii, et viskasin kola voodi peale ja Ruudi oli kongis. Nõps aga vannitoas. Või kemmergus kui soovite.

Natuke Barcelona't