Hannes Meristu: "Valner, sa oled oma aja ära elanud!"

Härra on küll juba selle postituse eemaldanud, aga sõnu ei saa tagasi võtta. Eile sai temaga pikalt räägitud ja kõik oli arusaadav. Peremees olevat hr. Meristu sõnul joodik ja hakkab ise ravima. Sama viga heideti aga tallegi ette. Ei tea, ei tea?

Täna siis selline meelemuutus. Olen vist tõesti süüdi, et omaniku palvel koera otsima hakkasin. Vahet pole, otsin teinekordki, kuigi ei saa aru mida see Loomapäästegrupp antud juhul siia puutub? 

Looga, mis härra Meristu nii käima tõmba, saate tutvuda SIIN 

Kes Tapal vana koera ära “päästis?”

Hellas mulle eile üks taat, aastaid hääle järgi vähemalt 100. Äkki oli Kasemets perenimeks. Tal mure suur, vanurkoer Loki, Roki või miskit taolist, 17 saab Jaanipäeval, pääses minema ja kadunud siiamaani. 

Otsis kõikjalt, aga tulutult. Otsib siiamaani tegelikult. Taadile räägiti, et viidud Tallinnasse ja kuskil Akadeemia tee kliinikus olla isegi operatsioon tehtud.

Kes Tapal vana koera ära “päästis?”

"Hea lohutaja"

Eile nägin kuidas tuttav läks L-tähega algavasse uude odavasse poodi.

"Issver! Ta ka vaene! Äkki on jooma hakanud?"

Siva kustutasin ta numbri telefonist, aga õhtul üle pikkade aastate tüüp ise helistas. Rääkisime maast ja ilmast ning ta kurtis halva tervise üle. Siin ma inimhingede tohter oskasin kohe lohutada:

"Ära sapsi! Ainult head inimesed surevad enne oma aega. Sinul on veel väga pikk tee käia!"

Olen ju hea lohutaja?

"Ettevaatust! Igal pool debiilikud!"

Käisin nädalavahetusel veidi lõuna pool ja viisin ukrainlaste loomadele toiduabi. Sealt jagub eestimaistele tegelastele ikka ka, sest hunnik sai korralik. Jahmatuseks kuulsin, et sealkandis on põgenikud lausa sundseisus - mingi buss tuleb vaktsineerima ja siis lüüakse arve letti, teadmata kas neil üldse raha on.

Jube piinlik ja tagusin neile, kellega trehvasin, summad tagasi. Üks naiska oli tore. Selline hästi soojade kätega ja naeris mu naljade peale. Teda hoiatasingi, et olgu ettevaatlik, sest selles linnas pole asjad korras.

"Kõik on debiilikud! Rahvast vähe ja veri paksuks läinud, sest sugulased omavahel seksivad. Isa tütrega, ema pojaga, õed-vennad abielluvad. Jube koht!"

"MFL"

Saatis mu hea ja ilus Järvamaa pruut, üks ja ainus igavene armastus nr. 432, hommikusest postitusest kuvatõmmise ja lisas kelmikalt juurde:

"Ma lõhnan ka nagu tita! Et siis tead!"

"Küll ma su üle ja läbi nuusutan - sa endiselt mu "must fuck-listis" jätkuvalt esikohal.

"Ma ei jõua seda tühja loba enam kuulata! Tegudele mees! Tegudele!"

"Kas teie annetus ikka jõudis pärale?"

Tuli täna üsna häiriv informatsioon Ukraina-Poola piirilt ja selle kohaselt vedeleb seal tonnides riideid ja muud träni, kaasa arvatud loomatoit, mis kasutult seistes vettib ja raisku läheb.

Ühed ärimehed "nossovid" olevat hakanud seda lausa müüma. Ka Ukrainas valitseb suur kaos, mis on olukorda arvestades igati normaalne. 

Kahjuks lubatud abisaadetised polegi nii mõnessegi varjupaika kohale jõudnud, aga ka see on sõjaseisukorras absoluutselt normaalne ning orgunnijad hindasid oma võimeid üle.

"Titelõhn"

"Mida sa ometigi teed?"

"Nuusutan titelõhna."

"Oi-oi-oi-oi! Ära mind siis oma suure nina sisse nuusuta!"

"Ära muretse tilluke kirbukene. Küll ma su siis välja nuuskan."

Praegu nagu hästi ja Kleopatra ajab mööda elamist omi kutsika asju. Tsentraalveenist on "voolik" välja võetud ja näikse, et organismus funkab ilma selleta ka. Sel nädalal veel üks vereproov, loodetavasti viimane, veendumaks, et kõik jätkuvalt hästi on. 

"Gaseeritud sanktsioonid"

Eile tärkas minus valvas kodanik kui märkasin Valgevene numbrimärgiga masinat. Pidasin tüübi kinni ja viskasin Loomapäästegrupi töötõendi letti:

"Mida veate kodanik valgevenelane?"

"Tagasihoidlik lugu"

Edvistaks ka. Egas ma siis mingi uje tross ole, kes mööda seinaääri häbelikult pilk maas ringi luusib! Malbe Fuckbooki naeratus näole, et ikka näidata kui hää ja soe inime ma olen. Pingutasin nii, et tilgad püksis - 1045. kaader tuli enam-vähem ja pärast 36 tundi kestnud fototöötlust jäin peaaegu rahule.

Üks laps tegi kiisule pesa ja palus selle anda ainult väga heasse kodusse ja väga heale inimesele. Loogiline, et mulle järelikult. Kuna mul kassi pole, siis kannan seda kübarana.

Naised on kadedusest sinised. Naistest rääkides, siis on mul teist lausa kahju. Kunstripsmed ja -küüned, juuksepikendused, igasugu jama peate toppima nii huultesse, tissidesse kui tuharatesse. Ja see võõpamine hommikust õhtuni. Mnjah, pole teil kerge.

Ja siis tulen mina. Looduse poolt imeilus ja laitmatu. Midagi pole vaja üle värvida ega paremaks teha. Saan täiesti aru miks te kadestate ja ussitate! Saage hakkame kullakesed ja lohutan teid natuke - hämaras olete peaaegu sama ilusad nagu ma ise.

Vat sihuke tagasihoidlikkusest pakatav pühapäevane lugu siis. Tere hommikut Eestimaa!

Palju õnne Rocco! Palju õnne Siiri!

Rocco-tüdruku haiglapäevad on läbi ja praegu ta taastub perekond Soolmannide juures, kes on aastaid Loomapäästegrupi väga raskeid patsiente hooldanud. Heiki nimeline mees-soolmann töötab Loomade Kiirabi Kliinikus ja tema naiska Anneli tööks on inimeste terveks putitamine. Seega kogemust on maa ja ilm. 

Olgu kohe mainitud, et Rocco pole meie standardite järgi teps mitte “väga raske” kunde. Esimesest päevast alates hakkas koera vastu huvi tundma mu hea ekskolleeg “Reporterist” Siiri Ottender-Paasma. Muudkui päris ja käis nagu kass ümber palava pudru.

“See koer kõnetab mind ja elan kogu hingest kaasa. See pilk ja see olemine. Ta ise tundub nagu nii üdini “oma”. See on nagu ….,” jätab Siiri sõnu otsides lause pooleli.

Rocco ja Siiri lugu jätkub Loomaveebis

"Kuhu Ruudi on kadunud?"

"Tere, kus Ruudi on ja kuidas tal läheb?" pärib nooremapoolsem hästi lahke olemisega härra kui Nõpsikuga õhtust jalutuskäiku tegime.

"Milline Ruudi? Sellenimelisi on viimasel ajal õige mitu olnud."

"See valge lambakoer. Olen teie jälgija ja varasemalt ikka kirjutasite, aga nüüd on pikemat aega vaikus. On temaga ikka kõik hästi?"

"Selgus majas! Vene lennukeid hävitavad tapjahaned!"

Miks venelaste lennukid Ukrainas alla kukuvad? Telekanal Rossija24 paljastas NATO suurima sõjasaladuse!

Tegemist on jänkide kaasabil arendatud ohtliku biorelvaga, mille käigus paigaldati hanedele sensorid ja need targad linnud tunnevad venkude tehnika ää ning kogu parvega siis hävitavad. Tõendusmaterjal olevat vene sõjaväel igatahes olemas.

"Kurikuulus Z"

TV1000 näitab just Zorro filmi. 

Lülin sekelduste vältimiseks "Prillitoosi" peale, sest venkudel on ju temaga ka mingi teema ....

"Ilusat kevade algust!"

Naised tahavad, et mehed nutaksid, oleksid ausad ja otsekohesed. Mina olen otsekohene ja astusin siinsamas Stromkal ühele keskealisele daamele ligi:

"Tere kullake! Ilusat täna algavat kevadet sulle! Loodus tärkab ja hormoonid müttavad! Keerutaks õige seksivurri avalikus kohas? Mis sa arvad?"

"Laps meisterdas sõjapõgeniku lemmikule imearmsa pesa"

"Selle pesa võib anda ainult väga heasse koju," sõnab kaheksa aastane laps, kes viis selle annetusena Viimsi "Urri & Nurri" poodi. Asi on seda imelisem, et ta täitsa ise oma kätega meisterdas pesa valmis ja ekstra annetamiseks.

Kleopatra pesupäev

Higi, veri, pisarad ja meeleheide. Väikesele koerale ei tohi ikka suure koera verd üle kanda, sest läheb lõviks kohe kätte. Analüüsi kohaselt on parvoviirus Kleopatra keres edukalt ää killitud ja sestap topiti vaene loom täna pessu, et ka karvade vahel peituvale batsillusele vastu nina anda.

Asi lõppes suurema löömaga ja sekkuma pidid nii PTA, K-Komando kui NATO kiirreageerijad. Kõik jäid õnneks ellu, kuigi Loomade Kiirabi Kliiniku vapper kollektiiv kandis märkimisväärseid kaotusi elavjõus ehk kaheksa inimest viidi üsna täbaras seisus EMO-sse.

Edasi loe SIIT

Kleopatra. Päev 8

Meil hästi. Ilmselt on Koertejumal Eestis ringi käimas ja te elate salamisi kõvasti kaasa. Kohe tunda on. Esimene sutsakas võõrast verd on üle kantud ja pisikese organismus võttis selle kenasti vastu. Fotol olev njuufa Alice oli doonoriks. Tema veri sobis kut valatult.

Mõju oli pea momentaalne ja Kleopatra hakkas käituma suure kurja koerana. Algatuseks pistis täitsa ise korraliku keretäie toitu naha vahele. Seejärel lasi mõnuledes leiba luusse. 

Lugu jätkub Loomaveebis

"Õujee, kütus üle kahe eurtsi! Sobib hästi!"

Kuulun maailma eliidi sekka koos Abramovitsi, Gatesi, Zuckerbergi ja teistega.

Ei midagi erilist. Käisin tanklas ja võtsin kohe täispaagi.

Üldse ei hädalda. Hoopis vastupidi. Uhke tunne on, sest vaesed ehk tavakodanikud ostsid teetassidesse paarisaja grammi kaupa ja valasid autodesse ringi ....

"LPG ehk loomapäästegeeniused tümal põllul kitsekest päästmas

Rääkides ühe metskitse päästmisest, siis võib me gängi eesotsas minuga geeniusteks pidada küll. Lugu järgmine ja Tiskre kandis jäi inimestele silma üks kitseke, kel jalg ripakil. Küllap sai autolt paugu.

Otsisin teist mitu päeva taga, aga ei leidnudki. Uus vihje tuli nädal hiljem, et lamavat põllul. Nüüd tegin käbe ja kimasin siva kohale.

Kääbusspits Kleopatral kord parem, siis jälle kehvem. Margi-nimelisel yorkiel näis eile veidi parem päev olevat

Läänerindel muutusteta ehk kääbusspits Kleopatral on kord parem, siis jälle kehvem. Margi-nimelisel yorkiel näis eilne veidi parem päev olevat. Loomade Kiirabi kliinikus on need kaks koerakest praegu erilise valve all.

Ukrainast pärit Mark teeb imetillukesi edusamme, aga tema ravi kestab vähemalt kuni 8 kuud. Nii mulle loomaarst dr. Anu Poopuu ette kandis. Kui üleeile oli ta lihtsalt lamav “sült”, kes isegi silmi lahti ei suutnud hoida, siis eile vaatas juba teraselt otsa, lamas kõhuli ja andis selgelt märku, et talle ei meeldi kui mingid võõrad tüübid silitama tulevad.

Kääbusspits Kleopatral kord parem, siis jälle kehvem. Margi-nimelisel yorkiel näis eile veidi parem päev olevat.

Päästkem üks tilluke hing elule tagasi!

Kõht lahti ja tuleb koos verega. Organismus viimse piirini viidud. Parvo. Kah (vist) põgenik, kuigi Venemaalt. Silmad arglikult ümbrust uudistamas ja kartmas, et ots on kohe käes.

“Kas tõesti kõik? Saabki otsa see eluimekink?”

“Jep, nii see on, sest pererahvas tõstis lõpuks käed ja soovib eutanaasiat!”

Edasi loe SIIT

"Ärge nüüd Eesti loomi päris ära unustage!"

Hea uudis! Eestis ei ole enam ühtegi hädasolevat looma! Vähemalt selline mulje jääb kui jälgida viimaseid arenguid ja uudiseid.

Loomulikult aitame ukrainlasi ja nende loomi nagu saame kuid ärgem unustagem seejuures kodumaa loomi, kes samamoodi hädas, valudes või näljas piinlevad. Loomulikult võime nad ka eutaneerida, et uutele tulijatele ruumi teha, aga see pole vast kõige õigem tegu või mida teie arvate?

Jätke ikka lemmikud koju kui vargile lähete!

Elu on suurem kui kino ja täna juhtus säherdune asi, mida varem enne pole olnud. Saage tuttavaks vargaplika Suusiga. Tegelikult on see armas koerake süüst prii, aga ta perenaine jäi taas ühes kaubanduskeskuses näppamisega vahele ning politsei toimetas provva kinnimajja. 

Koerakest nad arreteerida ei soovinud.”Ilmselt pannakse nüüd vangi ka, sest jube palju olen vahele jäänud. Kui ma õhtuks talle järele ei tule, siis viige varjupaika,” luges Suusi omanik sõnad peale.

Jätke ikka lemmikud koju kui vargile lähete!

"Hea eestlane"

Nägin eile Ukraina numbriga autot. Tahtsin raha anda. Hakkas kartma ja vajutas gaasi põhja. Jälitasin kuni Narvani. Jõe ääres ta peatus, hüppas jääkülma vette, ujus Venemaale ja palus varjupaika.

Andke andeks see sõbralik tögamine, aga märkan siin-seal pilte ja lookesi, kus HEA EEASTLANE ukrainlasele raha andis.

"Deputinifitseerimine"

Ei-ei, mitte sõda Venemaaga vaid deputinfintseerimine! 

Imehea mõte tuli pähe kui oma taldriku depraekartulifitseerisin. 

See peaks NATO-s läbi minema küll. Esmalt muidugi peaks keegi neile superimavaid mähkmeid annetusena saatma .......

"Arad peenised ja vaprad tutid"

NATO ehk Nagu Arad Tõesti Oleme-bande juhtfiguurid on vaimustuses Ukraina rahva südikast vastupanust ja telesildade vahendusel muudkui ülistavad kui tublid ja innustavad nad on.
Kardetavasti varem või hiljem mõne Ukraina poliitiku närv lihtsalt katkeb ja saadab järjekordse "vaimustuja" lihtlabaselt persse. Ei saa ka pahaks panna, sest tühi loba on viimane, mida üks sõdiv riik praegu vajab.

"Võitke sõda ära ja küll me teid siis vastu võtame!"

"Seljakotid selga!"

Antud pilti vaadates siiski koer kotina selga. Saab ka niimoodi kui väga tahta. Omasid ei jäeta. See käib küll rohkem noorema rahva kohta. 

Ega ma isegi teab, mis surmaeelik veel ole, aga oma hüperaktiivset Ruudit ma niimoodi küll punktist A punkti B viia ei saa. Fakt kui oma füüsiline seisund juurde arvata.

Õnneks pole veel vajadustki. Rõhk sõnal "veel". Poliitika on imelik asi. Teinekord ei taipagi, et küsimus kas ka meie siin Eestis peame samamoodi oma lemmikutega teele minema, saab vastuse üksjagu kaugemal sõjatandril ..........