"Hea päästmine! Ilma inimeste abita oleks ta sinna kaevu surnud!"

Sügav-sügav kaev ja kössis loomake seal sees. Üsna nõrkenud teine ja ei liigutagi suurt. Solgivesi ümber ja jalgealuseks vaid pehkinud lauatükk. Alul pole arugi saada kellega tegu? Ilmselt juba mitu head aega seal surmavas lõksus ilma pääsemislootuseta olnud.

Tuhkrul aga vedas. Kohe täiega, sest enamasti inimesed sinnakanti väga ei satu. Sedapuhku läks aga õnneks ja sügisilma nautima läinud Roland Talvar, Erki Aun ja ​Merily Uppin sattusid võsastunud Raadi vanas sõjaväeosas just õigel ajal õiges kohas olema.

Loomapäästegrupi poolt läks neile appi Katre Kangur, kelle masinas mitmed vajalikud abivahendid olemas on. See tegi töö kergemaks, aga mitte eriti. Kas teie julgeksite pea ees ca nelja-viie meetri sügavuses kaevus mingi metslooma pärast rippuda ning oma elunatukese sõbra hoolde usaldada, kes teid samal ajal ainult jalust hoiab?

"Teaduslik töö"

Täna pärastlõunal tegelesin teadusega. Nimelt sain innustust ühest artiklist, kus viidati teaduslikule uuringule, milles väideti, et seemnepurske kiirus on 50 kilti tunnis. Kui väga peeneks asi ajada, siis 49,96 km/h on see spurt, millega sugumürsk teele läkitatakse.
Tundus kahtlane, sest noorest peast ma ületasin küll ülehelikiirust, aga ei hakka siin tarkpeadega vaidlema. Vanematel härradel pidavat see üksjagu aeglasem olema, aga kui palju aeglasem? Vat seda ei öeldud. 

Minus kui sihtgruppi kuuluval teadmishimulisel vanamehel ärkas hingesopis peidus olnud teadlane ja otsustasin selle lünga põhjaliku uuringuga täita. Kuidas seda aga käepäraste vahenditega teha? 

"Ärge olge "Inimesed" kui teel looma näete!"

"Jääge igas olukorras Inimeseks!", soovitab selle video postitaja.  

Mina pigem soovitaks jääda Mitteinimeseks, sest enamus Inimesi ju kinni ei pea kui teel looma näevad. Seda tõestab ka see Venemaa maanteekaamera videolõik. Nii on paraku alati ja kõikjal. Eesti pole siin mingi erand.

Mul on väga raske pärast aastatepikkust loomadega rahmeldamist Eestis, eriti aga Tallinnas elada, sest väga paljud ristmikud ja tänavad seostuvad esmajoones allaaetud loomade ja lindudega, keda päästa ei õnnestunud.

"Ohh seda seksuaalset häda ja viletsust!"

Helistas täna armsa häälega venelanna, kes soovis gängile transapuuri annetada. Elab mul siinsamas lähedal.

"Olen praegu tööl, aga tulge pärast kella viite järele. Siis olen kodus ja kella 11-ni aktiivne", vuristab ta päevaplaani ette.

"Mhmm või aktiivne? Väga tore ja selle jätan küll meelde. Tulen läbi."

Vaatsin just aknast välja - politsei naistekaitsetalitus koos paari feministiga kükitavad koridori katusel, hoiavad ukse kohal kinniseotud Aivar Mäed ja tahavad mind temaga selle igat naist hingepõhjani solvava kahemõttelise loba eest laiaks visata.

Eduard Niitov: "Tapke mu kass ära! Mina ta ravi eest küll ei maksa!"

Valga linna Metsa uulitsal oma pensionäripõlve veetev Eduard Niitov on resoluutne vanahärra:

"Tapke kass ära! Mina ta ravi eest küll ei maksa! Mul pole raha ja kes see ikka nende loomade eest enne maksnud on? Pange kohe magama! Igasugune ravi ja hlisem puuris pidamine on piinamine!"

Etsil on ennegi kasse olnud ja naabrite sõnul olla nad kõik autorataste all lõpetanud. Mees ei tee sellest ka ise saladust:

"Kassid ongi õues ja püüavad hiiri! Nende saatus ongi auto alla jääda!"

"Tulge üle! Uus Facebooki leht peaks kõik fännid ära mahutama!"

Vanal Facebook kontol on pidevalt 500 inimest järjekorras. Piinlik. Siiralt. Ei staaritse ja lisaks teid kõiki laksust sõbralisti, aga ainult 5000 oli limiit. 

Sestap tegin ka lõpuks eraldi lehe, sest seal juba seda probleemi ei teki ja paneks praeguse "putka" üleüldse kinni. Kolige aga ümber, sest edaspidi hakkab värske kraam vaid siin blogis ja seesamusel uuel lehel olema. Nii palju siis unistusest feissar üldse kinni panna. Mnjah ...

"We will rock! We will rock against cruelty and pain! We will rock to save and protect animals!"

"Risk tasus ära - teise opiga said Steffy reieluu paika!"

Ja siit ma tulen selline üleni "Dolce Gabbana" langenud lehtede vahel sügiseses pargis. Kasside moeajakirja ikoon elab Eestis. Ei teadnud? Nüüd teate.

Polegi vist kirjutanud, aga kängurukass Steffi esimene opp läks vähe aia taha - luu nii hõre, et vardad tulid läbi luuseina ja naha välja. Väk! Jube vaatepilt. Steffy ise ei saanud aga nagu üldse sotti, et tal raudvarras antennina kehast välja turritab.

"Vigastatud mestloomi märgatakse aina rohkem"

Tundub, et sõnum "ära jäta metslooma pärast õnnetust vedelema" on päris paljudele kohale jõudnud. Vähemalt kitsedest ja põtradest antakse küll palju teada ja pole päeva kui neist ei kuuleks. Täna varahommikul Jõgisool näiteks kits, eile hilisõhtul Läänemaal põder jne.

Väiksemad tegelased jäävad pahatihti tähelepanuta, aga ka siin on arengud otseselt märgata - paar päeva tagasi nägi naine kui masin kährikust Ellamaal üle vuras. Sugulane elab lähistel ja oli siva kohal. Kuigi oli üsna selge, et selgroog on puru, siis naine tahtis loomakest kliinikusse ise viia. Hommikul sai ühing arve 97.22 eutanaasia eest, aga see praktika lõppeb nüüd ja praegu - ei ole meil taolist raha ja meie pakutud jahimees oleks olnud parim valik nii kährikule kui meile endilegi. 

"Kelle kiisu? Kelle püügipuur"

Loomapäästegrupp sai väljakutse Laki tänava piirkonda, kus püügipuuris üks kiisuke väidetavalt juba päevi kurblikult mjäugus. WTF? Päevi?! Mis püüdmine see sihuke on?

Jutt lühike. Kelle kass? Kelle puur? Annaks tagasi äkitselt? Enne muidugi tahame teada, mis aktsiooniga üldse tegu oli? Võib-olla ei anna ka kui see kiisule halba peaks tähendama. 

Näikse, et kodukiisu, hästi puhas teine, aga tige kut kurat. Ma oleks ka kui puuri topitaks. Imelik lugu igal juhul - vesi ees, aga toitu pole. Kas keegi peab niimoodi oma looma või üritati plehku pannud kiskat kätte saada? Või taheti hoopis naabrile koht kätte näidata, et too oma vabakäigu kassi kinni paneks? Küll see välja tuleb.

1414, help@animalrescue.ee

"AITAB-2 lükkub taas veidikene edasi"

Žoriku skulptuuri ja AITAB! kampaaniale pidi järgnema AITAB 2 kampaania, mis maakeeli tähendas seda, et lähen poole kohaga pensile. Täitsa tõsiselt - ma nii ootasin ja lausa unistasin sellest - pole enam seda jaksu ja viitsimist. Ei ole ma enam mingi "vedur". Ei tahagi olla.

"Ei ühtki intekat, ei ühtki esinemist ja vaadake ise kuidas hakkama saate!", praalisin gängi-rahvale. "Taustajõuna olen olemas, aga ei midagi enamat. Mind pole kuskil, aga ometigi olen kõikjal kuid ainult varjuna. Olen peidus. Vähemalt avalikkuse jaoks. AITAB küll sellest taidlemisest ja te noored mürage edasi!"

Täna pidin minema Saaremaale ja veel suurema plaani kohaselt unistasin, et leotan varbaid kuu või paar. Praegusel ajahetkel peaksin istuma rannamajakese saunas. Lörri läks aga see asi taas, sest gängi lapsed läksid isekeskis kaklema ja nüüd tuleb kasvatajana neid tutistada ja muudkui kasvatada ja kasvatada. Lapsed peavad kasvatatud olema! 

"Autojuht ajas ema alla ja jättis väikese lapse laiba kõrvale nutma!"

"Autojuht ajas ema alla ja jättis väikese lapse laiba kõrvale nutma!", lehepealkiri ajaks tagajalgadele kogu Eestimaa ja ei imestaks üldse kui see juht üsna kiirelt samasuguse lõpu leiaks.Õnneks inimemmed ja inimlapsed asjasse ei puutu ja sedapuhku orvustus kassipoeg, kes maanteel nõutult ringi tuterdas.

"Ahh poogen! Neid ongi palju", rahunes empaatiavõimetu lugeja maha.

Säherdune lugu juhtus täna pärastlõunal Harjumaal kui Patika silla juurest kilomeetri jagu Vaida poole kimada. Surnud kass kenakesti talukese ees maanteel vedelemas ja küllap ta sellest elamisest pärit oli. "Loomulik kadu ja järelkasv ju sirgumas", võis maamees mõelda, sest nii need asjad meite maal veel paljuski käivad.

"Tänud toetajatele ja teatajatele! Tondu sai piinast priiks!"

Algatuseks tahan tänada neid inimesi, kes üleeile hilisõhtul Tallinnas, Kitsekülas, Tondi 3 hoovis kiisule seltsiks olid ja talle abi otsisid. 

Kahjuks ei tea ma numbrit ega nimesid, aga loodan, et nad satuvad seda lugu lugema. Olge te tänatud, et kiisu piinad lõpetasite! Ilma teieta oleks tal veel väga kaua väga valus olnud.

Käppa me päästa ei saanud, aga see-eest leidsime omaniku üles. Ei tundunud üldse paha inime ja näis, et hoolib oma lemmikust väga. Kuidas see võimalik on? Tonduks ristitud kiisu käib aegajalt õues nagu mõnedes eramajades elavad kassid ikka ja sai koeralt pureda. Perenaine sidus haava, aga suure valu tõttu hüppas ta naisele näkku ja hammustas, seejärel tegi minekut. 

"Nälgas ja õnnetu see Kopli kiisu nüüd küll polnud"

Käisin, nägin, aga kassi kaasa ei võtnud. Miks? 

Paljud asjad alates aadressist ei vastanud üldse tõele nagu netilugude puhul pahatihti juhtub. Oli kass, aga teps mitte näljane, õnnetu ega välja visatud nagu väideti.  

Otse vastupidi ja majaelanikud olid ta lausa paksuks nunnutanud. Ilmus too ca 10 aastane (täitsa huupi pakkumine, ilmselt ikka noorem) kiisu sinna Kopli majade vahele kevadel. Teise naabri sõnul olla ta juba paar aastat sealkandis siiberdanud. Võta nüüd kinni. Võibolla oli kunagi toakass, võibolla mitte - ei mina tea, pole selgeltnägija.

"Emme koos kuue põnniga ootab hoiukodu!"

Näitan teile täna vaid kutsikaid. Miks? Selleks, et nii neid kui praegust ajutist hoiukodu kaitsta - peremees nimelt kõva viinanina ja raske käega. Võib lällama minna.

Asuvad Ida-Virus, aga viiks nad siva väheke turvalisemasse kohta. Toon kuhu vaja. Pärast seda saan teile juba nii emmet näidata kui kogu loo ära rääkida. 

"Elas kord Kalamajas kajakas, lant jalas kinni"

Linnahalli ja Kalaturu juures liigub üks kajakas, kes on veidike jännis omadega - lant on jalas kinni ja moonutab liigest rämedalt. Küllap tahtis kalamehe käest saaki tuuri panna, aga sattus ise lõksu. Ikka juhtub. 

Vahest teeb tiiru Toomapealegi, aga seejärel laskub Schnelli tiigile. Eluvaim on sees ja kätte ei saa kuidagi. Tee või tina. 

Täna kutsuti appi, aga tüüp teadis laksust, mis mul plaanis ja tegi vehkat. Jätsin kalamüüjatele lingu, aga edu ei saatnud neidki.

"Õudus ja valu kuubis! Elusal kassil mädanes käpp otsast!"

Olge hoiatatud, sest fotod on väga häirivad! Kaunishinged ja nõrganärvilised jätku parem üldse vaatamata, sest vastik on. Paraku on see vastikus köki-möki selle kiisu piinade kõrval. Püüdke end tema olukorda panna.

Mäda, valu, põrgupiin ja hingemattev hais, mida oli tunda mitmete meetrite kaugusele. Asja tegi hullemaks kurblik mjäugumine, mida oli kuulda samuti väga kaugele. No milline inimene laseb jala elusal loomal otsast mädaneda?

"Kiire! Kiire! Lapsi mittesalliv Cooper otsib kodu!"

Murekiri: 

"Tere, olen ennem saanud abi ja nõu teie käest. Räägin 1 aastasest koerast, kelle nimi on Cooper. Cooper on sünnist saati olnud meil , tema ema suri nädal pärast poegade sündi. Cooper oli ainuke kutsikas ,kes jäi elama. Söötsime Cooperi lutipudelist iga kolme tunni tagant korda mööda.

Cooper on koer kellele meeldib väga väljas käia ringi joosta,aga ei sobi väga lastega ega ei kannata purjus inimesi. Muidu on Cooper väga mänguhuviline noor koer kellele meeldib omanikuga enamus ajast üksi jalutada või siis sobib ka teine suur inimene, aga mitte lapsed. 

Hetkel elab Cooper 3 taolises korteris koos omaniku, tema abikaasa ja 5 lapsega. Kuna Cooper on lapsi korduvalt hammustanud siis kahjuks pean temast loobuma ,et ära hoida kurbi tagajärgi."

"Kivist Žorik kutsub end vaatama!"

Sai see temp tehtud ja hing on kuidagi rahul. Üks vana asi tahab veel tegemist, aga see pole loomadega seotud. Lapsed, vanainimesed ja loomad on need, kes teinekord abikätt vajavad ja seda nad saama peavad. No läheb kuidagi rohkem korda kui muud mured. 

Paari looma olen elu jooksul aidanud, eakamate meelespidamiseks ka üks tähtpäev kehtestatud ja nüüd on järg laste käes. Sai korra proovitud varasemalt ka, aga siis kukutasid Riigikogus istuvad pedofiilide esindajad ülla ürituse läbi. Eks proovime aga uuesti, valitsejad kah täna teised ning ehk läheb läbi?

"Juba homme!"

Öös juhtub asju ...

"Aitäh Hortes! Aitäh külastajad!"

Arina oli armas nagu ikka ja peremees nii-nii südamesse minevalt kurb. Mul on nii hea meel, et Teie abiga sai imet tehtud ja Arinotška elule aidatud. Kujutage ennast Olegi nahka kui me oleksime ebaõnnestunud? Üksindus, mure, hingevalu .......

Täna on tal vähemalt truu koer kõrval ja nii nad kahekesi teineteisele toeks olles sellest mureorust läbi sammuvad. Kui nii mõelda, siis äkitselt sai veel üks inimelu päästetud, sest murdumispunkt näis üsna lähedal olevat. Mina oleks vast raudselt alla vandunud sellise koorma all .....

„Arina kutsub Hortese lemmikloomapäevale!“

Suvel Laagna tee liiklusõnnetuses üliraskelt viga saanud saksa lambakoer Arina ootab Teid täna 3. oktoobril kella 12–15 Tallinna piiril Laagris asuvasse Hortese aiandus- ja sisustuskeskusesse heategevuslikule lemmikloomapäevale. Kohal on Loomapäästegrupi (LPG) vabatahtlikud ja Sõle loomakliiniku veterinaarid. Avatud on kohvik. 

„Koer Arina on elusaks tõestuseks, et lootust ei tohi kunagi kaotada ja paranemine võib tulla ka kõige lootusetuma diagnoosi kiuste“, lausus Loomapäästegrupi juhatuse liige Erko Elmik ja lisas, et tänu rahva lemmikuks tõusnud Arina annetustele sai Loomapäästegrupp ilma lisaraha küsimata aidata ligi sadat looma ja lindu.

"Mees lasi hobustel nälga surra, aga kaevata pole kellegile!?"

"Tere, Heiki!

Suur tänu kirja eest! Riigikogu esimees Henn Põlluaas kohtub teiega heal meelel ja konkreetse aja petitsiooni üleandmiseks saame välja pakkuda järgmise nädala esimeses pooles. Kõige suurema tõenäosusega jääb üleandmine 42. nädala algusesse."

Lisaks Žoriku skulptuuri projektile saab kohe otsa ka teine algatus ja nimelt AITAB! kampaania loomakaitseseaduste karmistamiseks. Tänase seisuga on on sellega ühinenud 50 ettevõtet, mittetulundusühingut ja poliitilistest ühendustest Erakond Eestimaa Rohelised. Allkirju on tiba üle 7000, aga need, kel veel asi tegemata, saab seda teha kuni pühapäevani.
Mo enda lastel ja vanamehelgi oli käpp alla panemata, kuigi nad on sama suured loomasõbrad nagu ma isegi. Konkreetne ähvardus esimesed lastekodusse ja teine kõige hullemasse hooldushaiglasse paigutada, pani nad tegutsema ja täna on ka nende hääl esindatud - aitab loomade retsimisest, kõrini on!

"Žoriku skulptuur sai valmis! Hurraa!

TV3 oli esimene telekanal, kes soovis näha kuidas Žorikule ja ka teistele tänavaloomadele pühendatud skulptuur välja kukkus ja seda nad saama pidid. Tött-öelda olin isegi väga elevil, sest kunagi ju ei tea, aga üheskoos me kivisse valatud legendaarse koera ümbert vormi ära kitkusime. Mina olen rahul. Isegi väga. Loodan, et meeldib teilegi.

Päris-päris valmis kujul näeme teda juba sel pühapäeval Kalamaja ja Sitsi asumite piiril asuva "Arsenali keskuse" ees. Üllatusmoment jääb tegelikult alles, sest kuju kuivab heledamaks ja seejärel kantakse tumedad laigud peale täpselt nagu päris Žorikulgi.