Tollal olin Eestimaa Loomakaitse Liidus ja tegime nagu kord ja kohus ka politseisse avalduse. Tühi töö ja vaimu närimine - ei ole piinamine, sest loom jõi ise! Mul pole praegu tõesti aega fakte üles otsima ja meelde tuletama hakata, aga oli vist nii.
Nüüd jälle vaja Sulevil end johmas peaga kehtestada. Sedapuhku sai rusikaga mööda hambaid tema kiisu. Teises klipis viskab ta loomakese lihtsalt räämas talukese aknast õue. Mees filmib seda uhkelt ja jagab Facebookiski.
Facebook on üks kihvt koht, kus sõnavabadust kõige rämedamalt piiratakse. Seda videot, kus kiisu mööda vahtimist sai, tohib postitada küll. Ka kiisupoja ülespoomine oli hiljuti ühel väljamaa härra saidil täitsa OK.
Kui ma aga julgen sellest negatiivses toonis kirjutada ja see ühtäkki loomapiinajale ei meeldi, siis kaob see hetkega peale vastava kaebuse esitamist. Just nii läks ka Tartumaal rebasetapu-looga - ei vasta community nõuetele. Äge-äge!
Mida teha? Kirjutada politseisse taas avaldus? Pole vist mõtet, sest kõik oli nagunii "lavastus". Minna ja anda mehele vastu lõugu ja murda ta käeluud? Jälle ei tohi! Mida siis teha ja kelle poole pöörduda? Andke nõu.
Vaadake ja jagage seda lugu ruttu-ruttu! Varsti võetake äkitselt kui siia keskkonda mittesobiv ja vägivalda õhutav maha! Üks on kindel - Sulev Jänese lemmikloomaks olemine on võrdväärne põrguga ja keegi meist ei tahaks nende nahas olla! Huvitav! Kus ta koer on? Ei luba, aga annan parima, et täna Sulevi juurde jõuda ja kiisu kasvõi väevõimuga ära võtta. Pärast võib Eesti riik mu üle kohut pidada!
NB! Vabandan kodanik Sulev Jänese ees kui antud kirjatükk riivas tema inimõigusi ja eneseuhkust. Palun ära mine politseisse ja tee minu peale kaebust. Ei taha vangi minna ja saan täielikult aru, et antud kirjatükk on Eesti seaduste kohaselt kordades hullem kuritegu kui sinu süütu meelelahutus! Olen süüdi! Täiega!