"Tänapäeval võib ainult armastust ilma lepinguta avaldada. Hea, kui sedagi", nii ütles mu juristist sõber ja naaber mõned aastad tagasi.
Eelmises postituses oli lepingupõhi, mis tundub tänapäeval igati vajalik ja asjakohane olevat.
Olukorrad mehe ja naise vahel võivad aga muutuda ning siis on vaja juba hoopis teistsugust lepingut. Olge lahked! Siin ta on ja kirjutage sekelduste vältmiseks parem kohe heaga alla.
Jagan siin omi mõtteid elust ja loodusest. Palju pajatan ka oma suurtest sõpradest loomadest. Teinekord viskan aga niisama villast, kuid loodan, et hea lugeja oskab lorajutu ikka ää tunda. Sellest blogist ei leia te hoolikalt valitud sõnu ning kui asjad on omadega ikkapees, siis nii ka kirjutan. Olen nagu olen ja vaevalt enam muutun. Ma ei proovigi sulle ega kellegile teisele meeldida. Nüüd tead vähemalt arvestada ja loodetavasti pikka viha ei pea kui mõni mu jutuke või arusaam vastumeelt on.
29 oktoober 2014
"Abielumehe avaldus"
Elu on vägev ja kirev. Hommikul ärkasin pool neli ja läksin Miaga jalutama. Ealised iseärasused, ei midagi erilist. Ja kohtasin autoparklas üht vana sõpra.
"Heiks, oled sa hulluks läinud, et öösel koeraga jalutad?"
"Mida sa ise siin passid?"
"Ähh, ära päri, jäin naisele vahele. Nägi mu autot siin ja kisa tõusis taevani. Targem oli kodust jalga lasta!"
"Ja nii passidki siin või?"
"Heiks, oled sa hulluks läinud, et öösel koeraga jalutad?"
"Mida sa ise siin passid?"
"Ähh, ära päri, jäin naisele vahele. Nägi mu autot siin ja kisa tõusis taevani. Targem oli kodust jalga lasta!"
"Ja nii passidki siin või?"