Väiksed tagasilöögid eelkõige omaniku süül. Verbaalne hoiatus tehtud ja järgmine kord läheb "hoiatus" füüsiliseks. Ei miskit hullu, aga loomaomanikele tundub alati, et kõik on juba väga hästi ning siis lasevad rihma lõdvemaks. Seda ei tohiks teha!
Tagajärg kaks murtud "naela" käpas, mis sai eile asendatud. Õnneks luus muutusi ei olnud ja seda ta taas pooleks ei kiskunud. Kõikse suurem jama on sellega, et
murtud naelad jäid luusse ning uued paigaldati nö vabale kohale. Kuidas hiljem murdunud metalli kondi seest kätte saab? Vat sellega on paras peavalu! Ilmselt tuleb alt nahk katki lõigati, naelte ümber kerge avaus uuristada ning siis imepeenikeste näpitsatega välja kruvida. Ei tea, ei tea, aga mina pole ka ortopeed.
Lisaks pistis Täpi tänaval korra kondi suhu. Ikka juhtub, aga see on paha-paha. Õnneks lõualuu jäi paika. Tuleb teha kõik, et taolised asjad ei korduks. Omanik mõistis ja lubas anda endast parima.
Peremees on endiselt tore ja ei hakanud hämama ega vassima, et tema ei tea midagi. Sestap olen ka mina leebe ja mõistev. Ahjaa, sundsöötma Täpit enam ei pea ja sond võeti ka välja. Paar-kolm nädalat peab vaene koer nüüd vedelat laket kõrist alla ajama, aga seda ta vähesel määral tegi juba niigi.
Täpi rahadest on abi saanud juba üle kolmekümne looma-linnu. Kaksteist tuhhi ja veidi pealegi on uhkelt alles. Väga kalleid ja üle tuhande euroseid arveid pole olnud, enamus mahtusid sajaviiekümne ja kuuesaja eurtsi vahele, aga üle poolte lugudest lõppesid ka liiklusõnnetuse ohvritele halvasti. Kurb-kurb, väga suures hunnikus linde, neli viimast kassikest, eile Õismäelt toodud tilluke jäneselaps, mõned siilid ......
Ahh, neist ma pigem ei räägi, aga teile lihtsalt teadmiseks, et vähemalt said nad piinadest lahti. "Rakvere pardil" ehk nüüd juba ükssilmsel rabahanel hakkas silmakoobas mädanema ja tema tarisime ka uuesti kliinikusse. Nüüd on korras ja temaga on kõik hästi. Ülejäänut Täpi taastumise kohta aga kuulake juba videoklipist otse dr.Valdeko Paaveli suust. Mida ma siin ikka targutan ja end tähtsaks teen.
